18.2.10

Arstile

Helistasin juba hommikul perearsti juurde ka ja kontrollisin igaks juhuks, kas meid võtab mees või naisarst vastu, sest olen kogu aeg rääkinud arstitädist ju. Nii õnnetuks teeb see olemise, kui Grete peab seal jälle karjuma..... Hoidke kõvasti pöidlad pihus, et meil hästi läheks!
Kell 11 on arst, lippan nüüd veel viimaseid asju sättima ja siis linna sõit!



Käidud. Ütleme nii, et muutusi pole :( Autos rääkisime kõik asjad veel ilusti läbi ja kõik oli okei. Ilusti läksime keskusesse ja võtsime riidest lahti ja mängima. Kui arst tuli, siis pidime vennaga ennem minema, nii oli kokkulepe ja Grete soov. Aga kui arst tuli, siis oli Grete juba kergelt paanikas. Õnneks ta sai veel edasi mängida. Kui aga tema kord tuli, hakkas kohe nutma. Saime küll ruttu kurgu vaadatud ja kopsud kuulatud, aga ka suure kisaga. Mingil määral oli ta rahulikum, kui varem, aga ma vist ise kujutasin seda ette :) Verd tuli ka võtta, seegi ei käinud ilma kisata. Kui veri käes, siis plaaster pandi küll peale, aga Grete oli nii endast väljas ja ta nõudis näpu pesemist. Ükskord me niimoodi saime süstikohast lahti, et ma pesin vere sealt maha ja oligi korras, nüüd ootas ta sama. Ütleme nii, et positiivne oli see, et kõik käis kiiremini, kui varasematel kordadel.

Ja venna, see on üldse vana rahu ise, ilusti lasi kuulata ja vaadata ennast. Verevõtmine ka teda ei kõigutanud, lihtsalt vaatas õde suure huviga. Tegelt oli Gretega samas vanuses sama lihtne. Õnneks.

Kopsud ja kõrvad olid mõlemal korras, Gretel veel kurk punane. Vereanalüüsid saan mõne aja pärast teada. Gretel tundub täna juba oluliselt parem, palavikku oli vaid 37,2, kas see üldse ongi palavik? Aga Kaspar on pisut hädisem, aga tema puhul vist mängib praegu suurt rolli, et hambad tulemas, palavik 37, 6 oli hommikul. Üldseisun on aga mõlemal suht ok, mängivad ja toimetavad, lihtsalt kui uneaeg hakkab tulema, tahavad mõlemad sülle ja jauravad. Ravime samamoodi edasi, juurde saime ainult Zyretci tilgad. Muidu on hea see, et meie arstid soovitavad vaid looduslikke ravimeid, vähemalt alguses. Vaid korra on Grete pidanud antiboiootikumi tarvitama. Kuna ma ise olen viimase 3,5 aasta jooksul olnud, kas rase või imetanud, siis pole ka mina mingeid kangemaid rohtusid tohtinud tarvitada, siis on igasugused looduslikud ravimeetodid üsna pähe kulunud. Küüslauk, sidrun, sinepipulber, hanerasv, prospan, pinosol, vietnami salv, kummeli -ja pärnaõietee,islamoosi imemistabletid, saialille-astelpaju sprei ja humer on meie põhilised ravivõtted külmetuste puhul. Nüüd ka aurumasin :)

Aga oiii, kui mõnus oli korra kodust välja saada, meeletult ilus ilm ja soe päike on täna õues. Nautisin täiega autosõitu, päike säras näkku ja tundus, et see peletas nii mõnegi pisiku :) Oh, kuidas tahaks juba käruga minna kuiva asfaldi peale jalutama ja tedretäppe koguma ;) Kevad, tule rutem!!!

No comments:

Post a Comment