Inhaleerime

Hommikul hakkas Kaspar ka köhima. Iga kord, kui ma perearstile helistan ja kaeban meie kurba saatust, et oleme nohu(või köha paaril korral vaid) saanud, siis soovitatakse meil auru teha. Seekord nad ütlesid juba ise, et aa teil vist inhalaatorit pole :D Aga....kuna ma nii palju juba olen tuttavatelt nende aparaatide kohta head kuulnud ja mõlemad lapsed köhivad päris korralikult, siis võtsin täna kätte ja terve hommikupooliku uurisin, et milline parim oleks. Siiani pole raatsinud seda väljaminekut teha, üsna kallid on ikkagi need aparaadid. Täna aga esitasin tuludeklaratsiooni ära ja saatsin Ainari apteeki :D

Ootasin õhtut...kogu aeg lootsin, et ehk ikka Grete on nõus seda aparaati ka kasutama, sest muid ravimeetodeid mul ei õnnestu temaga üldse kasutada. Rohtusid ta ei võta, sinepivanni ei tee, teed ka juua ei taha...see oli ainus lootus. Rääkisin Gretele veel, et issi toob ühe masina meile ja see teeb ta terveks, ega ta suurt ei arvanud midagi. Kui siis issi lõpuks jõudis, läks Grete olemine ka ärevaks. Koos pakkisime masina karbist välja, seal peal oli õnneks üks tüdruk, kellel see mask on ees ja Grete oli üsna põnevil. Panime koos aparaadi kokku, vee sisse. Näitesin veel, et tema ise saab nuppu vajutada. Panin siis stepsli seina ja tema ütleb, et ei taha. Apppiiii, mis siis nüüd? Ta aga vist arvas, et see teeb müra...aga nii pea, kui auru välja hakkas tulema tahtis ta seda maski ees hoida ja sinna sisse laulda. Kohe käputas kohale ka meie venna ja ajas tooli najale püsti. Panin talle ka maski ette, Kasparil läks kohe nägu särama, ahmis endale seda õhku sisse ja limpsas keelega. Nii palju, kui ma piltidelt olen näinud neid maske lastel ees, siis tunduvad mulle alati nii õudsad, nagu beebidel hingamisaparaadid. Nüüd on aga mul tõsiselt hea meel, et see aparaat meilgi kodus on. Kuna mul endal on sellest kuivast keskkütte õhtust nina jube kuiv, siis panin prooviks endale ka maski ette ja no tõesti on mõnus. Oh, küll mul on hea meel.....

Õhtul tegime Kasparile veel sinepi-jalavanni, aurutasime mitu korda, sõime vastlakukleid ja hoiame pöialt, et homme on juba mõlemal lapsel kergem :) Neljalpäeval on arsti aeg ka, ei kujuta ettegi, mis seal saama hakkab. Iga päev vaatame Gretega raamatut, kus kirjeldatakse perearsti juures käimist, aga kas see tulemusi ka annab, saab siis paari päeva pärast teada. Tegelt...üks võit on küll, kraadida on ta seekord lasknud, algul meelitasin kommiga, täna aga piirdusime emme süles multikate vaatamisega. Juba hakkab tunduma, et pidev rääkimine annab tulemusi....