Pildilt on näha ametlikult suletud jäätee ja ametlikult avatud jäätee :)
Teeme siis lühikokkuvõtte pika pealkirjaga nädalvahetusele. Reedel pakkisime kompsud kokku ja sõit algas Hiiumaale. Ainuke tõsisem argument, miks me üldse otsustasime minna, oli jäätee. Kiire ja odav :P Kell 13:50 olime u 500 m kaugusel Rohuküla sadamast, kui Ainari isa helistas ja ütles, et jäätee suleti 20 min eest. Einoh! Sõitsime ikka kohale, hindasime olukorra üle ja otsustasime riski võtta ja üle sõita. Lapsed magasid mõlemad. Mandri pool polnud hullu midagi, Hiumaa pool, oli pisut tuisusem ja nähtavus kehva, aga mitte grammigi sinnapoole, nagu 2006 aastal, kui ma "päris korraliku" jäätee kogemuse sain.
Jõudsime õnnelikult kohale. Grete ärkas alles Käinas, Kaspar pisut varem. Grete on veel piisavalt väike, et mitte pärima hakata, miks meil laevasõit vahele jäi, et kuidas on võimalik ilma laevata Hiiumaale pääseda :D
Lapsed said mõlemad kõvasti sugulastega mängida ja kordamööda süles olla. Ainar rookis terve laupäeva maja katust lumest puhtaks ja mina tegin oma tavapärase "Samaaria ringi" :) Kaspar on juba nii asjalik ja huvitav on vaadata teda täpselt samu asju avastamas, nagu Gretegi samas vanuses, samas kohas. Kaspar hakkas nädala vahetusega nii palju jutustama, nii et kui koju jõudsime, siis saatis tema tegemisi pidev pudikeel. Aitähh tuleb ka aina selgemalt. Peaks ütlema, et ta on ka mõnusalt julge, mingit suuremat võõrastamist küll pole ja istus nii vanaisa, papa-mamma, kui tädide süles üsna rahulolevalt. Minu hääle või nägemise peale on küll alati kisa lahti, aga no mis teha.... Püsti seisab ka aina kindlamalt, vahest unustab millegist kinni hoida ja siis seisabki ilma toeta.
Gretel oli samuti lõbu laialt, nii palju inimesi, kes talle tähelepanu pöörasid, kui üks väsis, siis oli keegi teine jälle võtta. Laupäeval askeldas ta lumes Kaarli ja Triinu-Liisiga üle tunni aja ja tundub, et see sai pisut saatuslikuks. Õhtuks oli hääl ära ja pühapäeva hommikul tuli ka köha ja nohu. Õhtuks oli ta ka pisut kuum, esmaspäeval kraadides 37,6 palavikku ka. Nii et ikka korralik külmetus kõigi lisadega. Ma ei mäletagi ,millal ta viimati nohus oli. Kõhuviirus jõulude ajal oli tal viimane suuurem haigus. Mu arust 1,5 kuud talvel terve olla on ikka väga hea saavutus lasteaia lapse kohta. Nüüd olemegi kolmekesi kodus ja ravime. Nii loodan, et Kaspar pääseb, aga see on ka nii õhkõrn lootus. Nagu Kaspar jutustama hakkas, siis Grete Mai on jälle hirmus palju küsilauseid hakanud küsima. Enamus algab MIKS? sõnaga, aga on ka muud :)
Pühapäev oli sõbrapäev. Ja Kaspari 10 kuune sünnipäev, sõime torti ja isegi ühed sõbrad mandrilt "astusid" Hiimaalt meie juurest läbi. Kella 3 ajal hakkasime jälle jääteele sättima. Kahjuks oli reisijaid hirmus palju ja me seisime sabas 2h, et jääle pääseda. Lootsime küll ilusa päikselise ilmaga üle jää saada, aga sõitu alustades nägime tahavaatepeeglist loojuvat päikest ja mandrile jõudes oli juba täitsa pime. Õnneks suurema osa järjekorras seismise ajast lapsed magasid, üle jää sõites olid nad üleval ja Gretele tundus ka see hirmus huvitav. Isegi täna veel mainis mulle, et üle mere sõitsime. Mis siis, et Hiiumaal ta veel rääkis, kuidas me laevasõitu läheme, aga õnneks ta ei olnud üldse pettunud, et seekord laeva me ei kasutagi.
Mõnus nädalavahetus oli hoolimata sellest, et mu enda tervis on ikka täiesti rivist väljas, täna lisandus veel peavalu ka ja Grete haigestus, aga küll me taastume ja oleme rõõmsad jälle.... Kõige mõnusam on muidugi see, et nädal on nüüd täis sellest, kui Kaspar lõpetas rinnast söömise ja kohe kindlalt võin öelda, et ööd on meil kergemaks läinud. Korra öösel kella 2 ajal teen talle veel pudelisse piima, muul ajal sobib lutt ideaalselt ja üldse ta magab palju rahulikumalt. Ei protesti ta ka õnneks piima vastu ja mingit allergiat siiani pole tekkinud, nii et kui mu tervis välja jätta, siis läks kõik õnneks.
No comments:
Post a Comment