Palju õnne, Venna!
11 kuune kutt ütleb väga tihti aitähh ja kasutab seda ikka arusaadavalt, just siis kui midagi ise soovib või tahab meil anda. Iss ja emme ütleb, anna ja mämm ka. Anna on põhiliselt siis kui söömise ajal olen ma liiga kaua järgmise lusikatäiega viivitanud. Kui ta süles on ja toas ringi liikuda, siis on käsi pikalt väljas ja aitähh, tähh, tähh kostab.
Täna hommikul(15.03) olime veel voodis, tal oli lutt oma käes. Kaspar võttis minu käe, keeras peopesa ülepoole, pani luti mulle kätte ja ütles tähh. Nii armas ja nii mitu korda järjest. Teine asi, mis ta pidevalt teeb ja tal on tõsine mõte taga, on et ta läheb Ainari juurde võtab ühest käest kinni ja siis otsib teise käe ja tahab et teda üles tõstetakse. Seda ta teeb ainult issiga nii.
Reedel, kui käisime külas, siis tädi Janica näitas, kuidas asju millegi sisse panna ja nüüd ta teeb seda pidevalt kodus. Varem võttis ainult välja oma kastist või kotist jne. Nüüd panen talle ette näiteks purgi ja puzzle tükid, siis hakkab ta neid tükke purki laduma. Täna hommikul pani näiteks pesulõkse fotoka koti sisse.
Väikse sünnipäeva puhul kinkisime talle ka rõngastega torni. Grete oskas juba u 9-10 kuuselt neid rõngaid laduda. Nüüd meil pole torni varem olnud ja Kaspar pole seda õppida saanud. Praegu tundub küll selline vanus, et kui talle midagit eakohast tegevust ette näidata, siis suudab ta selle kiiresti selgeks saada.
Mõnusalt asjalik poiss on juba!
Palju õnne peaaegu aastasele mehele :)))
ReplyDelete