Söön ise...käega saab kiiremini :)
Peale arstilkäiku on tervised lastel kogu aeg paremuse poole liikunud. Grete oli praktiliselt terve juba reedel(19.11), Kaspar köhib hetkel veel pisut, aga haiglast öeldi, et ärge muretsege, ta köhib teil järgnevad kaks nädalat. Tänaseks on Kasparil ka nohu kadunud, samas hingab ta imelikult, midagi veel seal käikudes on, nohiseb :)
Ainar ja Grete Mai käisid nädalavahetusel Hiiumaal, isa juubelil. Võtsime vastu otsuse, et ei lähe terve perega ja las Kaspar taastub oma haigusest rahulikult. Olime toas ja teeme veel auru iga päev paar korda, siis kui ta on magama jäänud, sest ma isegi pole enam proovinud, kas ta ärkvelolekus seda teha laseks. Gretele oli käik hea vaheldus ja kõik läks ilusti. Esmaspäeval(eile) oli ta veel kodus, aga täna juba lasteaias. Kuigi eile ta sellest väga vaimustuses polnud, aga tean, et õhtul ta ei taha kindlasti lahkuda sealt.
Ja Kaspar on meil sama draamakunn hetkel nagu õdegi. Siuke jonn on sisse tulnud, et vähe pole. Seda juhtub küll harva, aga ikkagi. Kui talle midagi ei meeldi, viskab ennast pikali ja lööb peaga vastu maad. Muidugi see mulle ei meeldi, aga igas asjas ei saa järele ka anda. Sel hetkel ta pole nõus midagi tegema ja siis ei saa tast aru ka miskit, kui ta juba karjuma hakkab, nutab nii mis kole. Kasparile hetkel meeldivad kõige rohkem ikka automudelid ja eriti traktorid. Legodest saab valmis juba paraja torni ja tegeleb nendega ikka iga päev. Lisanudnud on ka uusi temamoodi sõnu: alla proovis eile öelda, L on veel suht pehme, kui mähkut vahetame siis ütleb hai ja kirtsutab nina, see siis tähendab, et hais on :D Üks asi oli veel aga ei tule hetkel meelde. Aga igatahes keelekasutus areneb. Kõigile küsimustele vastab noogutades ja siis see pea käib ikka korralikult üles alla, see on nii armas, silmad lähevad ka seejuures hirmus suureks :) Peaaegu kõik asju tahab ise teha, eriti käib see söömise kohta, süles siis ei taha istuda ja lusikas peab ka endal käes olema, siis maitseb kõik paremini ja klaasist joomine pole ka probleem, kuigi suure hooga võib endale peale kallata.
Mõlemale lapsele on lemmikuks õhtune raamatulugemisrituaal ennem uinumist, nõutakse juba seda. Gretel lasen jutustada, mis ta piltidel näeb ja Kaspar näitab ka näpuga pilte ja seletab sinna juurde. Kuna olen nüüd nädal aega üht ja sama raamatut lugenud, siis lastele jääb see meelde ja on tuttav ja see lisab kindlustunnet ja teeb jutu arusaadavamaks. Praegu on käsil inetu pardipoja lugu. Vaatame, mis järgmiseks saab. Muumid meeldivad ka neile väga. Grete päeval kodus enamasti ei maga, kui just mul tööd pole vaja teha. Mõni päev peab ilusti õhtuni vastu teinepäev kipub uni liiga vara tulema, siis mõteleme midagi põnevat välja. Kaspar päeval uinub enamasti väga hästi, kui uni peal siis tuleb ta vaid voodisse tõsta ja pisut pead silitada ja tegelikult on õhtul mõlemaga sama. Ainult et viimasel ajal on see õhtune uneaeg juba kaugele nihkunud, mingi 11 paiku saame alles magama. Õnneks aga Kaspar magab hommikul ka siis 9ni.
Nädalavahetusel jõudsin juba jõuludele mõelda ja laste kingid ära pakkida. Hea võimalus, kui Gretet kodus pole :) Ongi ju kuu aega veel jäänud.....
Lugedes on vinks-vonks,aga muidu on ikka nendega hirsasti sul tegemist. Kaspar võikski nats pikemaks ajaks selliseks jääda igevesti vahva on temaga suhelda. Mis siis ikka toimetage ja kasvage edasi. e
ReplyDeleteNooo, Grete on nagu Laureena- ühel hetkel imearmas, et kallista või pooleks ja teisel hetkel karju appi :D ... ja Kaspari noogutamise peale, ütleb meie Karoliina iga asja peale EI TAHA :D
ReplyDelete