Jälle lasteaias

Pärast nädalast pausi on lapsed taas lasteaias. Hommikune ärkamine oli suhteliselt keeruline, aga tõusta aitas see, et rääkisin, et täna on lasteaias teater......no ja kui lasteaeda jõudsime, siis selgus, et ma olin kuupäeva segamini ajanud ja teater oli juba eelmine neljapäev toimunud. Ups! :D Õnneks lapsed sellest väga numbrit ei teinud ja läksid rühma rõõmsameelselt. Muidu meil ju esmapäevad vabad, oleks ausalt öeldes isegi hea meelega hommikul maganud :D

Grete Mai läks siis esimest päeva silmaklapiga rühma. Teised vaatasid uudistavalt ja Grete ka nagu ootas rõõmsalt, mis teised ütlevad. Lõunal järgi minnes sain teada, et ta oli ilusti pool päeva klappi kandnud, ainult mingi teise rühma paar poissi olid naernud ta üle, aga suutsime rääkides sellest üle olla.

Neli päeva on ta nüüd käinud üks silm kinni ja asi on ikka palju paranenud. Täna ta näiteks ei kibelegi seda eest ära võtma, kõigega harjub. Seda rõõmsam on ta selle üle, kui nüüd öeldakse, et nüüd võid mitu tundi ilma klapita olla. Kui oleme talle mingi kellaaja lubanud, et siis võid ära võtta, siis vahepeal ta selle küll unustab, kuid kui aeg lähenema hakkab, siis täpselt teab, et nüüd võib ilma olla. Kui algul oli kirjutamine, joonistamine ja värvimine need kõige hullemad tegevused, mida klapiga teha ja siis kippus ta ikka piiluma ja prille kergitama, siis täna ma märkan, et ta isegi ei küsi, kas võib eest ära võtta.