Märjad püksid

Juba kaks kuud on Kaspar poti peal käinud, viimased mähkud müüsime ka juba kuu aega tagasi maha. 2 tk jäi igaks juhuks koju. Mul aga poes käies jäävad endiselt silma hea hinnaga mähkudepakkumised :) See on ikka nii sisse kodeeritud.

Nüüd aga on küll tunne selline, et peabki käe mähkudele järele haarama. Nimelt u poolteist nädalat on ta küll peaaegu kõik uned püksi pissinud ja seda juhtub ka päeval. Ma olen juba kergelt väsinud sellest. Pesumasin uhab iga päev..loigud siin ja loigud seal. Täiega tüütu. Üritan küll suht rahulikult asjasse suhtuda, sest arvan, et tegemist on lihtsalt mingi tähelepanu puuduse või miski sarnasega, aga ikka on tüütu. Tal endal muidugi suht savi.

Sõbra luuletused

Umbes aasta tagasi oli Grete Maile lasteaeda vaja otsida nalja luuletus. Nüüd on aasta möödas ja on vaja uus luuletus otsida sõpruse/sõbra teemal(laiemalt teema vist mina teiste seas). Seekord juba siis mõlemale lapsele. Ma muidugi jäin asjaga jälle viimasele hetkele ja netist ei leidnud mitte midagi lastele. Appi tuli Paldiski vanaema, nagu ka eelmine kord. No tegelt mõtled, et sõprus on ju väga populaarne teema, aga no luuletusi lastele pole küll niimoodi võtta, et ei suudaks valida.

Pühapäeva õhtul hakkasime siis kaunistama A4sid lastega ja õpetasin õhtul neile luuletused ka selgeks :) Esmaspäeval(täna) siis juba neid vaja. Kaspar jäi ka aga täna koju ja Grete on niikuinii pikemat aega haiguslehel, nii et viime paberid homme lasteaeda. Grete kaunistas suuremalt jaolt oma paberi ise, natuke andsin veel kleepimistööd ka talle juurde. Kaspari elu tegin lihtsamaks, joonistasin ise põhja ja ta sai kassikese paberile kleepida.

Ma arvasin, et Kaspariga ei hakka ma väga üritamagi midagi selgeks saada, aga näe, kutt üllatas mind ikka täielikult. 4 realine luuletus jäi talle päris hästi pähe, rea algust pean natuke aitama, aga üldiselt oskab ta ise ja ühe rea juures teeb liigutusi ka kaasa, nii armas :) Grete Maist ma üldse ei räägigi, tema õppis 11 realise luuletuse pähe vist max 10 minutiga. Tal on sellisteks asjadeks annet.

Ma ei ole muidugi 100% kindel, kas luuletused said ikka teemasse, aga toredad on need siiski ja lastel peas ka :) Grete pildil on ka näha joonistus tüdrukust, kus ta on hoopis rohkem värve kasutanud.

Nädalavahetuse pidustused

Nädalavahetusel oli kaks sünnipäeva, üks neist isegi juubel. Meie jaoks oli nati kevasti ainult see, et ajaliselt üritused kattusid. Nii saimegi 4 aastaseks saanud Liisa sünnipäeval olla vaid 45 min ja sealt edasi kiirustasime mamma 70a juubelile.

Minu armas Grete Mai

Mõtlesin küll, et annan järgmisel päeval teada, kuidas meil läheb, aga kohe kui paremaks läheb, siis unustad asjade kirjapanemise ära.

Ühesõnaga järgmiseks päevaks oli kadunud nii palavik, kui ka minu ettekujutatud täpid. Keel oli veel õrnalt punane ja kurk valus. Ütleme nii, et enesetunne polnud tal päris endine ja söögiisu samuti, aga rõõmsam oli ta küll. Ma isegi ei helistanud arstile. Järgmistel päevadel

ka palavikku polnud ja kuna õues juba plusskraadid ja ilus päike, siis käisime ka väljas.

Grete Maiga kahekesi kodus olla on nii mõnus. Trööbeldava Kaspari varjus ei jagu temale kindlasti nii palju tähelepanu kui võiks. Kaspar aga on terve ja käis eelmise nädala 4 päeva lasteaias, seega sain nautida kvaliteetaega Gretega. Käisime koos poes ja jalutamas ja tegime kodus asju koos. Ta on nii asjalik. Jonniva(loe: ealine iseärasus) Kaspari kõrvalt on ta tõeline kullatükk. Ta on oluliselt rahulikumaks ja mõistlikumaks muu

tunud. Ta tahab kodustes töödes palju kaasa lüüa. Koristab tube omaalgatuslikult ja abistab mind köögis. Teda ei pea enam nii palju paluma, käskima, meelitama, et ta asjad ära teeks, ta saab ise aru, et õue minnes on vaja riidesse panna ja karjumine ja vastu punnimine ei kiirenda seda protsessi. Tal on mitu märkmikku, kuhu talle meeldib "kirjutada" oma sala asju :) Tähtede kirjutamine on tal ilusti selge, sõnad pean mina ette kirjutama. Lugemisest pole ta huvitatud hetkel. Luuletused ja laulud jäävad tal väga hästi meelde. Hetke hitt on Getter Jaani "Me kõik jääme vanaks". Seda laulab isegi Kaspar kaasa.

Kuna nädala lõpus oli kaks sünnipäeva, siis joonistasime kaarte sünnipäevalastele. Kui siiani tegi ta inimestele kolm sõrme(no selline rist tekkis käe otsa ja mulle tundus see suht võigas), siis nüüd õppis ta ilusti viite sõrme joonistama. Joonistamises on ta üldse väga palju arenenud(just viimasel nädalavahetusel). Kasutab rohkem erinevaid värve(varem olid juuksed, nägu, riided kõik ühevärviga) ja kleitidele teeb mustreid peale.(vaatasin eelmisel nädalal joonistatud kaarte, seal on veel inimesed ühte värvi) Alles hiljuti hakkas kassi joonistama ja Jänku Jussi sõbrannat jänes Johannat joonistab ka :) Värviraamatute värvimine ja joonistamine on kindlasti hetkel üks ta lemmik aja viitmise viise.

Grete Mai on kodus olnud nüüd kokku juba 1,5 kuud. Kolmapäeval läheme arstile, sest õhtuti tõuseb tal endiselt väike palavik, reedel tulid tal suu ümber ka mingid väiksed veidrad punnid, mis tänaseks(esmaspäev) on jälle kadunud.(kahtlustasin herpest) Ta pole ikka täiesti terve ja ma ikka soovin, et nad vereproovi teeks, ennem, kui ta lasteaeda saadan. Eelmine nädal kurtis ta ka kõrvavalu vahest. No ühesõnaga täiesti imelikud lood on hetkel Grete Mai tervisega, kel siiamaani vaid nohud olnud pikemalt. Nii kaua aga järjest kodus pole ta olnud.

Haigusega sesoses on Grete harjunud ka palju üksi kodus olema. Eelmine aasta juba oli ta üksi kodus, kui korra apteegis või poes käisime, aga vaid mõned korrad. Nüüd aga hommikul kui Kasparit lasteaeda viime ja poes käime, on Grete väga ilusti kodus üksi ja saab hästi hakkama. Olen päeval isegi trenni teinud nii, et ta jääb üksi koju. Vaatab multikaid ja joonistab ja saab ise süüa kätte kui vaja. Probleeme pole siiani olnud ja ta ise ka ei kurda. Kaspariga kahekesi on nad ka vahest vähest aega kodus ja saavad väga kenasti hakkama. Kõige naljakam lugu juhtus eelmine nädal, kui ma veel tööl olin ja Ainar pidi koosolekule minema. Lapsed jäid tunniks ajaks kahekesi koju. Kaspar suutis aga püksi kakada. Grete Mai helistas mulle ja küsis, mis ta teeb. Teades, et peput nad ikka kahekesi puhtaks ei saa, sest muidu on kogu elamine kakaga koos, siis lasin Gretel Kasparile sukapükste peale mähkud tõmmata, et ta istudes diivaneid ja vaipu ära ei määriks. Grete helistas veel Ainarile, kes sai ka kohe koju tulla. Ta ei teadnud, et lapsed mulle helistasid ja arvas, et nad tulid ise selle mähku jalgapanemise peale tulnud :DD Vaatepilt oli üsna koomiline.

JÄLLLLEEEEEEE :(((((

Lapsed lõpuks terved ja pikk nädalavahetus ees, võtsime jalge alla tee Hiiumaale. Väike vaheldus kõigile. Reedel saarele jõudes oli täiega kevade hõngu tunda, päike paistis eredemalt, õhk oli soe ja lumi näitas kergelt sulamise märke. Hoopis teine asi kui mandril. Niikaua kui Kaspar autos lõunauinakut ja mina sporti tegin, ehitasid Ainar ja Grete Mai hoovi peale lumememme. Mõnus värske õhk. Õhtul veel pingviinideparaad ja plaanid laupäevaseks kelgutamiseks-suusatamiseks tehtud. Lisaks tegime Grete Mai nõudmisel valmis imehea küpsisetordi.

Kurjakuulutav laupäeva hommik...... Grete Mai kurtis ärgates, et kael on kange ja keha on eilsest torditegust väsinud. Kehva oli tal olla. Hommikul kraadides saime kohe 38,7 palaviku. Tõin kohe apteegist Panadoli ja andsime sisse. 20 min hiljem ta oksendas ja selles rütmis kulges kogu laupäev. Grete oli nõrk ja unine ja väsinud ja kurnatud. Vesi tuli ka seest kõik välja. Õnneks öö möödus rahulikumalt ja oksendamist enam rohkem polnud. Palavik aga oli pühapäeva hommikul lausa 39,2. Laps tulikuum ja jõuetu. Õhtul hakkas kurtma ka kurguvalu. Palavik jälle 39 peal, andsin talle tableti 200mg ibuprofeeni, sest panadol eriti palavikku alla ei võta.

Esmaspäev(27,02) endiselt palavik, kurk valus ja keel punane??? Kohati on olemine väga hea, siis jälle tuleb suur väsimus peale. Õnneks vedelikku tarbib päris palju ja pealelõunat on isegi söögiisu tulnud. Õhtul sain ka perearsti kätte. Praegu pidi palju viiruseid olema kõrge palavikuga ja see võib kesta 4-5 päeva. Ravime valusat kurku ja alandame palavikku. Jälgime, kuidas läheb ja anname perearstile muutustest teada. Õhtul aga tuttavatega rääkides selgus, et sümptomid viitavad päris palju SARLAKITELE!!! Minu teada on see haigus täppidega, aga mingit löövet pole ma ta kehal küll täheldanud. Uurisin siis ise asja netist ja läksin siis Grete keha uurima. Nagu midagi õrna oleks kehal, aga kust ma nüüd täpselt tena, on need sarlakid või mis??? Keel on küll punane, nagu räägitakse, palavik on kõrge, kurguvalu, kõik on olemas. Homme räägin jälle arstiga. Seda ravitakse ainult ABga ja mida kiiremini jaole saada seda parem. Õnneks praegu õhtul on Grete enda enesetunne kudagi parem.

Nagu meil vähe oleks neist täppidest juba.....

22 veebruar.

See on see kuupäev, kus juhtus ime. 4,5nädalat kodus olnud Grete Mai sai lasteaeda minna ja tegelt 3,5nädalat kodus olnud Kaspar läks samuti. Väike tatt tuli veel ninast, aga ei miskit hullu. Lastel oli see päev ka vastlapäeva tähistamine, nii et huvitavaid tegevusi jätkus küllaga.

Ja MINA!!! võtsin selle päeva endale. Koristasin, käisin hambaarsti juures ja tegin trenni(jooksin ja ujusin) ja olin lihtsalt endaga rahul. :) Tõesti oli hea olla. Lapsed olid peale lasteaia päeva ka palju rõõmsamad ja õhtul uinusid kiiremini. Õhtused magamaminekud on jälle 23ni veninud ja see on nii julm. Hommikul ei saa seepärast jällegi üles.

23 veeb. oli lasteaias vabariigi aastapäeva tähistamine. Grete oli nii õhinas ja rääkis, kuidas nad isegi küpsisetorti tegid rühmas. Väike eesti lipp torgati kaunistuseks kõige peale.

...

Grete Mai pole ammu ühtki uut ja suuremat puzzlet saanud ja vanad on juba suht väiksed ja ammendanud end tema jaoks. Nii tõime tema valikul poest printsessidega puzzle, 150 tükilise. Esimesel õhtul kohe proovis, algul nokitses miskit kokku, pidas väikse pausi ja siis pani edasi. Tükk aega ikka nokitses, me ainult suuliselt juhendasime, kuidas oleks lihtsam. Aga endal oli tal tahe ikka nii suur, et silm oli küll juba pool kinni suurest unest, aga kokku pani. Nüüd paneb iga päev korra või vahest kaks korda aina uuesti ja uuest. Aina libedamal läheb :)

Kasparil sai siis 24 pealt 54 peale tükkide arv tõstetud :) Sai ka väga edukalt hakkama.

......

Kaspar, (2a10k): "Ma tahan!"

Ainar: "Mis sa tahad?"

Kaspar: " Ettekujutada!"

:DDD annab ikka tulla selle peale.

.......

Lõpuks võtsin ennast kätte ja hakkasin uurima nina-kõrv-kurguarstile aega, Kaspari jaoks. Kaks saatelehte olen juba aegumiseni lasnud kapis seista. See aasta juba kolmas nohu algas täna Kasparil, kõik on nädalaste vahedega olnud. Aitab küll: lapsest on kahju ja endast ka juba. Nohiseb ta ka ikka pidevalt ja aina rohkem on mul tunne, et ta räägib ka kuidagi läbi nina. Laseme need adenoidid üle vaadata. Märtsi lõpuks sain aja, see on tegelt isegi hästi. Nii et nüüd on mida oodata.

Gretele oleks vaja nahaarsti aega. Loodan, et see saateleht nüüd ei jõua aeguda. Tal mingi väike punn käe peal.(vist miskit hemangioomi sarnast) Sünnimärk see igatahes pole. Perearst arvas, et võiks nahaarstile ikka näidata kindluse mõttes.

Roheliste täppidega unetud ööd

Jeiiii, ma sain lõpuks öösel magada.

Niipea kui olin esmaspäeval Grete Mai tuulerõugete kohta postituse ära teinud ja kurtnud, et Kasparil pole veel tulnud, siis teisipäeva(7.02.2012) hommikul olid punnid platsis. Täpselt kaks nädalat vahet.

Ütleme nii, et kui üks asi läheb kergelt, siis ega loodus tühja kohta salli ja sain Kaspariga ikka kõvasti vatti näha. Esmaspäeva vastu teisipäeva niikuinii magada ei saanud, Grete köhis nagu hobune. Siis järgnevad kolm ööd hoolitses Kaspar selle eest, et ma väljapuhata ei saaks. Tal ikka julmalt need punnid sügelesid, eriti öösiti. Ei aidanud see allergiarohi kohe üldse. Palaviku lõi ka paariks päevaks üles, u 38,1. Kolm päeva tuli ikka julmalt neid punne juurde, silmalugudel oli ka, mis talle ikka hirmsasti piina tegi. Ma kahtlustasin, et isegi suus olid tal mingid väiksed punnid, mis näiteks apelsini süües haiget tegid, muidu õnneks ta ei kurtnud, et suu valus.

Rohelist ta ka peale panna ei lasknud, läbi suure häda saime ikka hullemad punnid iga päev üle käidud. Kaspar nokkis ikka mõne punni endal täitsa veriseks ka, kuigi Grete hoiatas, et armid tulevad, noh sellised väiksed augud, aga ega sellest Kaspar hoolinud. Öösel õnneks ta küüntega ei kratsinud vaid kuidagi sõrmeotstega tegi pai, niipalju ta mu juttu mõistis. Täna on siis 6s päev(laupäev, 11.02.2012) ja täna öösel magas ta lõpuks rahulikult. Eile juba punne juurde ei tulnud ja olemine on palju parem.

No aga lisaks siis teisipäeval tulnud Kaspari punnidele oli Grete ikka päris korralikus köhas. Nina oli ka totaalselt kinni ja kerge palavik. Esmaspäeval juba helistasin arstile, et tuleme lastega kolmapäeval ennast näitama. Kolmapäeval Kaspar siis oma nakkushaigusega jäi vanaemaga koju ja meie Gretega käisime perearsti juures. Õnneks kõrvad korras ja põhimõtteliselt vist kopsus ka polnud midagi kuulda. Igaks juhuks tehti vereproov, mis näitas pisut kõrgemat põletikunäitu, aga ABd veel peale ei pandud. Et kui läheb hullemaks, siis tuleb seda ka võtta. Koju jõudes oli Gretel palavik 38,7. Õnneks see õhtuks taandus ja järgmistel päevadel enam palavikku polnud, köha on ka nagu võluväel kadunud, nohu on veel selline paksemapoolsem ja nina kinni.

Vereproovi kartis Grete juba arstijuurde sõidul, ikka pidevalt päris, et ega näppu ei pigistata. Ma ei julgenud midagi lubada. Algul oli ikka täitsa krampis ja nuttis, ei tahtnud kuidagi oma sõrme õele anda. Saime ikka kuidagi selle tehtud. Plaaster oli natuke peal ja siis ta soovib, et see punane täpp ära pestakse. Koos sellega kaob valu ka tavaliselt :)

Neljapäeval olid lapsed vanaemaga kodus. Grete Mai ikka telefonist kiitis, kui tubli ta on ja et nad magasid päeval natuke ja mängivad vanaemaga kohvikut jne jne :)

Grete Mai on nüüd kolm nädalat täiesti tubane olnud ja Kaspar kaks nädalat. Nii tahaks juba, et nad õues saaks käia.

Aitähh vanaemadele, et aidata saite :)

Verine habemeajamine

Ei, ma ei kirjuta siis õudusjuttu...tuleb hoopis järjekordne jutt Kaspar-poisi juhtumistest.

Lapsed ilusti vannis, kõik okei. Läksin nende tuduriideid tooma, äkki julm kisa vannitoas. Ruttan kohale, Grete juba vannist väljas, vaatan nutva Kaspari poole, suu ümbert kõik verine. Ta oli siis proovinud minu raseerijaga omal habet ajada :( Rahustasin ta maha, pühkisin suu puhtaks, paar kriipsu oli vaid õnneks, mis juba hommikuks olid arvestatavalt paranenud.

Ta on ikka siuke mees, kellega siuksed asjad juhtuvad. Hüppab ja kargab meil kogu aeg, jookseb ja kukub või keerab ennast peaga vastu seina...tulemuseks sinikad ja muhud. Teeme vahest siin omakeskis nalja, et näe ongi juba otsaesine päris sile :) Ja siis on kiire see pauk tulema. Kukerpallid, diivanilt hüppamised, batuudil saltod on täitsa tema teema ;)

Grete Mai mured

Sööme meie eile hommikust ja Gretel äkki mure naabritüdrukute pärast, et kuidas nemad endale mehe saavad. Ma siis küsisin, et mis mõttes.

Grete siis vastas: " Neil on ju kolm tüdrukut ja ainult üks mees! Neil pole ju venda!"

Grete oli veendunud, et tema võtab oma venna küll endale meheks :)

Tuulerõuged ja külmapühad

Heh, sellest on juba kaks nädalat möödas, kui ühel esmaspäeval Grete Mai täpilise kaelaga ärkas. Selge, tuulerõuged! Kuna tal lasteaias rühmas olid need liikvel, siis oli vaid aja küsimus, millal täpid meie majja ilmuvad.

Esimene nädal: Kaspar oli terve ja käis veel lasteaias. Kodus oli oluliselt lihtsam olla ühe peagi 5 aastaseks saava lapsega kui kahe pudinaga. Täpid sai üle loetud, perearstile teada antud, zyrtec sügeluse vastu sisse ja päevad kulgesid suht ilusti. Esimesel päeval oli 38 palavik, teisel juba pisut üle37 ja peale seda kadus. Vaid teisel ööl oli magamine keeruline, ülejäänud ööd oli uni sügav. Gretele on kogu aeg räägitud, et magades lapsed kasvavad ja haigused paranevad :) 4-5ndal päeval tulid viimased punnid, aga julmalt oli neid üle kere küll. Kaela juurest oli ta totaalselt roheline, lisaks öösel higistas ka veel ja siis läks värv laiali. Ise ta arvas, et ta on nagu pool shreki :) Printsess ta igatahes polnud, sest esimestel päevadel ta isegi ei tahtnud ennast peeglist vaadata, nii koledad täpid pidid olema. Algul oli ta oma välimuse pärast üsna õnnetu, aga see möödus.

Teine nädal: Kasparil uuesti nohu ja köha, nii et mõlemad lapsed kodused. Kolmapäeval oli suurpäev, lõpuks sai pesema. vaht oli ka roheline ja pääris palju läks ikka keha heledamaks. Nüüd kui teine nädal läbi saamas, on nägu juba suht puhas, aga juuste pealt ei taha värv kuidagi maha tulla. Kaelalt ja tuka alt juuksed veel õrnalt rohekad. Grete hakkas ka nädala lõpus köhima, ei taha need haigused lõppeda. Lapsed ise ka väsinud toas passimisest. Õues ju -30kraadi külma öösiti ja päeval praegu ka alla -20. Ei julge kuidagi nendega veel õue minna. Järgmiseks nädalaks lubab vist juba soojemat, ehk selle külmaga saab ka selle aasta külmaliane läbitud ja rohkem külma ei tule.

Kasparile ootan ka pikisilmi tuulerõugeid. Homme saab täpselt kaks nädalat täis Grete täppide ilmumisest. Peiteaeg olevat kuni 20 päeva, nii et kõik on veel võimalik. Muidugi eile õhtul nägin ta kaelal üht lootustandvat täppi. Täna on see villiks muutunud, ei tea kas ongi kõik....???

Kokkuvõttes võiks öelda, et Gretega läks see haigus küll suht kergelt, polnud sügelust ja roheliseks tegemise vajadusest sai ta ka aru. Kärnasid pole ta ise ära kraapinud, nii et täitsa talutav haigus. Loodame, siis, et üks laps on nüüdseks immuunne :)

Ilusat talve järku!

Kaspar mähkuvaba

Minu esimene uusaaasta lubadus on täidetud. Kaspar käib potil: ööd ja päevad on kuivad :) Alustasime 1. jaanuarist, esimesed päevad olid pisut keerulisemad, aga juba paari päeva pärast oli ta valmis juba õue minema mähkuta ja ka öösel magama mähkuta :) Ja kuna ta pole rahul sellega, et pissides väiksest potist alatasa üle läheb, siis tänaseks on seis selline, et ta käib enamus ajast suure poti peal. Kõik on rahul :)

Täitsa uus!

HEAD UUT AASTAT!

Pilt on tehtud 23.12.2011 kui meil pooleks tunniks elekter ära läks :)

l

Lotta 7

Lotta sai 7. Uskumatu, aga järgmine sügis läheb ta juba kooli :)

Meie lapsed olid nii elevil sünnipäevale minekust, sest nad polnud kuskil mängutoas ammu käinud. Said hüpata ja joosta ja mängida, nii et nahk märg. Kasparile hirmsasti meeldib hüpata ja batuut oli tihti tema päralt, kui just Grete Mai temaga ei ühinenud. Siis oli jama, Kaspar põrkas siis kuidas jumal juhatas, ma ikka kardsin et midagi võib juhtuda. Õnneks aga ei juhtunud ja kui kojumineku aeg kätte jõudis, olid lapsed rahmeldamisest nii väsinud, et mingit vastuvaidlemist ei tulnudki. Kaspar uinus autos sekunditega :)

Grete Mai rühma isadepäev

Pidu oli vägev! :DD

Ettevalmistustega hakati juba tükk aega varem pihta, et leida 5 ema, kes tsirkust teeks :)) Nimelt siis lastele ja isadele üllatuse valmistaks ning mängiks "Kolme karu" näidendit. Algul ei võtnud küll emad vedu, aga kuna meil on fantastiline rühm tegelt, siis saime osatäitjad kokku.

Tund varem kogunesime lasteaia saali, et kõik koos näidend läbi harjutada, kostüüme proovida ja näod ette joonistada. Ma pakun, et see oli kogu õhtu üks koomilisemaid üritusi üldse :)

17:30ks tuli isad lastele järgi ja koos mindi hoovi peale. Jah, meie isadepäeva pidu toimus õues ja see oli väga vahva idee. Me varjasime ennast saalis, mille aknad olid hoovi poole ja nägime kõike toimuvat. Lapsed esitasid isadele luuletuse ja laulsid. Enne etendust tehti isadega koos ka veel üks tants ja siis tuli meie kord :) Päris lõbus oli :) Tüdruku osatäitja väitis, et tal läks midagi sassi, aga ma siiani ei usu seda :) Õnneks karud olid laval vaid loetud minutid ja vastutasuks saime kõva aplausi :)

Pärast seda sai teed ja kringlit ning juttu rääkida.

Ilusat isadepäeva!

Vahepeal...

Nonii, viimane pikem postitus sai tehtud oktoobri algul, proovin selle lünga mõningate uudistega täita. Üritasin muidugi ka seda varem teha, aga programm ei tahtnud mu pilte üles laadida ja nii see jäigi. Loll on see, kes vabandust ei leia, eks...

Alustan hoopis sellest nädalast ja liigun ajas tagasi. See nädal on üle mitme kuu täiesti harkordne olnud, lapsed on 4 päeva mõlemad lasteaias käinud. Esmaspäev oli neil lihtsalt puhkepäev, või tähendab tundus, et Kasparil hakkab köha tulema, hingamine läks raskeks. Mingi juhuse läbi sain aga kohe rohuga hingamise korda ja teisipäeval oli ta juba lasteaias ning probleeme polnud. Lasteaias läheb mõlemal hästi, hommikuse ärkamisega on endiselt probleeme, aga kui lapsed lõpuks üleval, siis rühma lähevad nad rõõmuga. Ainult, et Kasparil on vaja kinnitust, et emme-issi tulevad õhtul järgi ja see teeb ta tuju rõõmsaks. See nädal on isadepäeva nädal, Kasparil oli pidu juba ära, Grete Mail on täna, reedel. Grete Mai loeb vahest kodus harjutamise mõttes üht päris pikka isadepäeva luuletust, nii hea mälu on ikka lastel. Üks vahva laul on ka nende rühmal, lasteaeda minnes ikka kuulen, kui nad seda korduvalt läbi teevad, koos tantsu ja liigutustega. Joonistatakse isadest pilte ja meisterdatakse kaarte. Vahva nädal ja mul on hea meel, et lapsed juhtusid just nüüd terved olema...sest....

...viimased kuu aega on küll vahelduva eduga keegi haigusega kodus olnud. Kaspar siis põhiliselt, aga eelmised kaks nädalat nohuga ka Grete Mai. Kaspar sai ka Gretelt nohu ja nii me siis kodus olimegi. Õnneks on soe sügis ja õues saab ikka liikuda. Jalutame siis mööda linna, käisime mänguväljakutel ja niisama maja taga värsket õhku hingamas. Samas ega see lihtne pole nende kahe väänikuga korraga kodus olla. Päeva jooksul tuleb kõvasti ka riidlemist. Küll kisutakse mänguasju ära või segatakse teineteise mänge. Kaspar käib ise täitsa tüli norimas, pigistab Grete Maid on pisikeste näppudega ja see teeb tegelt hirmsasti haiget, siis Grete ikka kaitseb ennast ja nii see kisma lahti läheb. Lõpuks jooksevad nutuga mõlemad mu juurde.

30. okt oli meil aga üks suurem õnnetus. Kaspar kukkus möllamise hoos vastu voodi nurka ja lõi esimese hamba paigast. Ehmatus oli ikka päris suur, ma olin ise see hetk ka laste juures ja nägin kõike pealt. Lihtsalt juhus: Kaspar komistas ja täpselt vastu voodit. Võtsin ta kiirelt sülle, ige oli kõik valge, hammas sissepoole kaldu. Mu imestuseks verd ei tulnud. Kiirelt helistasin oma hambaarstile ja saime kohe kohale sõita. Õnneks on see Keilas. Pakkisin lapsed sisse ja kiiruga arstile. Kaspar oli ikka päris õnnetu, lõunauni oli ka lähenemas ja väsimus tegi oma töö.

Jooksime autost kabinetti, Kaspar mul süles, ütlesin lihtsalt: "Emme poja!"

Kaspar mu õlal sosistas: "Olen küll! :)"

Saime natuke oodata, lapsed mängisid eesruumis ja Kaspar oli täiesti rahulik. Grete Mai käitus ka nagu tõeline suur õde, pakkus vennale vett ja tõi mänguasju ja oli vana rahu ise ja sai kõigega ise hakkama tublisti. Arsti tooli istudes oli Kaspar mu süles, mulle näitas ta hammast ilusti, aga arstile mitte nii väga. Algul tegi suu lahti, õnneks arst suutis selle ajaga kiirelt asja üle vaadata ja siis pistis Kaspar nutma. Läks õnneks, midagi hullu polnud, hammas on suht kinni, peame seda puhtana hoidma, et põletikku ei tekiks ja lihtsalt jälgima. Õhtuks läks ülemine huul täiesti paiste ja seest poolt tumesiniseks. Paar päeva oli Kaspar ikka täiesti teist nägu :( Hammas tegi küll kõvemaid asju süües kergelt haiget, aga muidu oli kõik kontrolli all. Praegugi, kui möödas on pea paar nädalat hammustab ta pigem teise poolega ja on ettevaatlik, aga kokkuvõttes tundub, et oli õnnelik õnnetus. Hammas on antuke sissepoole kaldus, aga ei midagi hullu. Poiss mis poiss!

Eelmise kuu keskel oli lasteaias pildistamine. Pildid oleme küll ära tellinud, aga kätte pole veel saanud. Üllatavalt ilusad olid isegi. Grete Mai ja Kaspar tegid koos ka pildi ja olid väga armsad seal. Ainuke asi, mis ebaõnnestus oli see, et ma olin Kasparile ilusa lipsu ja vesti leidnud ja ta kategooriliselt keeldus seda selga panemast. Aga ega see maailma lõpp pole. Kange iseloomuga on see poiss aga küll. Ma olen vaid kõrvalt näinud, kus poes lapsed pikali maas jonnivad, aga ise veel kogenud polnud. Grete Mai pole sellist asja veel teinud. Kaspar aga suutis ka selle kogemuse mulle anda. Olime lastega jalutamas ja käisime poest läbi. Võtsime paar siakest pargis söömiseks. Vaidluseks läks aga ühtede saiade pärast, mida ma ei tahtnud võtta, aga Kaspar soovis ja nii ta seal poes kõhuli oma arvamust avaldas :) Müüja läks ka mööda ja küsis, et kas on mõnus :) Mulle tegi see situatsioon pigem nalja, kui endast välja ajas, sest Kaspar paistab siis päris koomiline :DD Sama on ka näiteks lasteaia võimelmispluusidega, mina seda talle igatahes hommikul selga ei saa. Pistab kisama, viskab pluus kappi ja keeldub selga panemast. Nüüd on nii, et ta saab asjad ise selga ja seljast ära ka, nii et jõuga ma tal riideid seljas ju ei hoia. Minu üllatuseks oskab ta isegi lukku kinni panna :)

Grete Mai...kohati juba nii asjalik, et hirm hakkab :) Praegu tunneb ta erilist huvi numbrite vastu, leondab ta neid juba päris palju, nüüd proovib kirjutada ka...vahelduseks tähtedele. Vaatab kella ja sealt pealt kirjutab maha. Ükspäeva jalutamas käies, läks ta meil nii pikalt eest ära, et pidi üksi teed ületama. ma olin nii kaugel ka, et poleks talle appi jõudnud, kui ka mõni auto oleks tulnud. Jälgisin siis ta käitumist, läks ettevaatlikult tee äärde, vaatas mitu korda, ega autot ei tule ja läks kiirelt üle tee. Mul oli küll kergelt hirm, et kui ka peaks nüüd auto tulema, et mis siis teha...aga ta käitus täiesti ideaalselt :)

Kui vaja, siis hoiab oma vennakest väga, aitab teda ja kaitseb. Kui nag millegagi koos hakkama on saanud ja ma neid korrale kutsun, siis mutuvad nad kohe liitlasteks, kallistavad üksteist ja võtavad käest kinni, ning Grete hakkab Kasparit kaitsma. Kaspar ka ikka vahest läheb Gretet lohutama, kui midagi on juhtunud. Grete on ka kõva vabanudse paluja. Ta küll algul võib mulle vastu karjuda ja oma tujusid näidata, aga kui ikka ma ta oma tuppa järgi mõtlema saadan, siis tuleb sealt rahumeelselt tagasi ja palub vanadust, kui halvasti on käitunud. Kuigi vahest mulle tundub, et ta oskab isegi seda ära kasutada...et kui andeks palub, siis kohe on kõik hästi. Korra on ta nüüd ka mänguplatsil mind löönud, tuju oli vist paha ja täiesti asjatult. Siis jäi ta nädal aega oma lemmikseriaalist "Kälimeestest" ilma. See mõjub ikka kõige paremini, väga hästi saab aru, et tõsi on taga, kui ma midagi täitsa ära keelan. Kälimeeste vaatamise järgi on tal ikka täielik vajadus :) isegi nädalapäevad on viimasel ajal selgemaks saanud tänu sellele. Esmaspäevast neljapäevani on nädalapäevade nimed kuidagi loogiliselt, aga siis tuleb reede, mitte viiepäev :) aga reedel on Kälimehed ja nüüd tundub see reede peale neljapäeva kuidagi eriiti loogiline :DD

Ahjaaa, meil siin oktoobris millalgi tekkis ka koduloom. Gretele hirmsasti meeldivad teod. Ja üks on meil nüüd kodus karbis :) Talle pannakse juua ja lehti. Algul oli vaimustus suurem, nüüd vahest käib ikka vaatamas, mis tigu teeb :)

Ja nüüd tuleme ringiga selle nädala algusesse tagasi. Kui meil see nädal ainuke lasteaia vaba päev oli. Mõlemad lapsed olid kodus, öö oli keerluine olnud ja mul päeval tuli vägisi uni peale. Hommikul aga magasime kaua ja tänu sellele Kapsar ei tahtnud lõunaunne kuidagi jäädal. Minul aga tuli juba voodis uni peale. Grete Mai niikuinii vabal päeval lõunaund ei maga ja tema oli üleval. Äkki tuli mulle ütlema, et Kaspar ajas mahla maha. Ma läbi une ütlesin, et pühi paberiga ära ja magasin edasi. Kui ma ärkasin, oli juba pime, Kaspar magas ka mu kõrval ja läksin kööki....ja oh siis mu ...ma ei teagi mis sõna seda kõige paremini iseloomustaks, sest üllatus polnud see kindlasti. ma olin täiesti hämmingus, ma ei osanud isegi lastega pahndada... ühesõnaga, see "natuke" mahla oli tegelt terve tassitäis ja nüüd polnud see enam mitte tassis vaid köögilaua, toolide ja kõige rohem seina peal. See oli nii õudne, et ma suurest emotsioonist hakkasin nutma täiesti. Lapsed oli täitsa ära ehmatanud, et mis mul nüüd viga on. Aga see oli arooni mahl ja ma teadsin, mis peal koristamist sellet pullist järgi jääb :( Kõik muu peale seina sain puhtsaks ja nüüd jooksevad meil köögi seina peal "ilusad" hallikas-sinakad nired mööda seina alla. Lapsed käisid pool õhtut veel kikivarvukil mööda kodu ja Kaspar korrutas: "Emme on kurb, emme on õnnetu!" See hetk ma tundsin, et lastega pahandamisest pole pooltki nii suurt kasu, kui tõelistest emotsioonidest :)

Isadepäev Kaspari rühmas

Kaspari rühmas oli kolmapäeval, 09.11 isadepäeva pidu. Nii pisikesed ikka ise suurt kaasa ei tee. Kasvatajad olid küll mõned laulud ette valmistanud, mis lapsed isadega koos pidid tegema, aga lauljateks olid ikka rohkem kasvatajad ise ja mõned üksikud isad. Kaspar keeldus üldse issi juurde minemast ja rippus mu jala küljes. See eest oli Ainaril hoopis tublim partner: Grete Mai. Tema juba kõiki laule ja salme teadis ning tegi kõike hoolega kaasa.

Etteasted läbi, mindi laudade taha meisterdama. Vat sellest võtsid osa kõik pisemad. Kõik erinevad vahendid meisterdamiseks olid laudadel ja igaüks siis valis ise, mis meelepärane oli. Joonistamine oli küll põhiline, aga ka vooliti ja kleebiti. Meie omad tegid siis käejälgi ja ühe punkari orjentatsiooniga roosa lumememme :D Ja varem oli ette valmistatud igale isale lapse käejäljega kaart, mis siis suure kallistusega koos isadele üle anti.

Regulaarne....

Kui teised inimesed käivad regulaarselt trennis või kosmeetikus või kus iganes, siis meil on nüüd saanud tavaks käia iga esmaspäev perearsti juures.

Nimelt...pärast eelneva postituse(19.09esmaspäev)) arstilkäiku, tuli Kasparil jälle nohu. Niikuinii pidime kontrollima minema mõlemaid(26.09, esmaspäev), siis avastati, et see Kaspari kõrv pole ikka päris korras, samas veri põletikku ei näidanud ja kuna laps ise rõõmus ja tegus, siis ABd peale ei pandud, lihtsalt oleme kodusel rahulikul reziimil ja ravime nohu. Grete Mai kuulutati terveks ja tema käib ilusti lasteaias. Arsti juures olid nad juba nii vahvad, et mõlemad istuvad oma tooli peal, ennem vaadatakse Grete Mai läbi siis Kaspar. Mõlemad tõstavad ise pluusid üles(Grete Mai aitab Kasparit ka veel), teevad suu lahti, mind aetaks sõna otses mõttes eemale :D arstiga naersimegi, et järgmine kord ma siis üldse kaasa ei tulegi.

3.10 käisime siis ainult Kaspariga veel kontrollis. Kuna see nohurohi(Collargol, spetsiaalselt segatakse apteekides kokku, pipetiga pannakse pruuni löga ninna, te võite juba arvata, mi moodi meil see protseduur käis) aitas paari päevaga paksust tatist lahti saada ja nohu üldse polnud, siis ka kõrv on paremaks läinud. Kurk ja hingamisteed on korras. Õnneks järgnevaks esmaspäevaks enam ega kinni ei pandud. Jälgin ise lapse tervist ja kui kaebusi on, sisi võtan ühendust.

Teisipäev(4.10) ja täna, (neljap. 6.10) on Kaspar ilusti lasteaias. Enam rühma jäämisega ka probleeme pole, ma pean ta küll uksest sisse saatma, aga siis tehakse kalli ja minnakse vaikselt mängima. Kasvataja ütles, et ta on rahulik ja mängib tublisti. Teisipäeval olid nad isegi aluspükstega proovinud lasta tal olla, aga arvata võis, et sellest suurt asja ei saa. Kilekotiga toodi märjad püksid jälle koju. Aga tore, et keegigi oprimistlik on ja katsetab. Ma ise kodus ei hakka mugavuse mõttes isegi üritama.

Grete Mail läheb ka lasteaias kenasti. Palub õhtul hiljem järgi tulla, sest tema muidu üldse ei saa mängida :) Kuna Kasparit ma hoian ikka oma vabadel päevadel ka kodus, siis teen ka Gretele nädalas korra lasteaia vaba päeva või mõne pooliku päeva. Ta on ise küll selle üle õnnelik. Kohe hommikul siis esimese asjana teatab, et temal tuleb emme päeval järgi, tema ei pea magama.

Ega see päev mul kerge pole, kui mõlemad kodus on, aga kuna ma teen tihti ka nädalavahetusel tööd, siis üritan nädala sees lastega koos olla. Eelmine reede näiteks oli nii super ilm, võtin Grete poolest päevast ära ja jalutasime pargis, lapsed loopisid lehti ja jooksid niisama. Käime saiapoes ja sööme õues ja käime mänguväljakul. Samas lapsed ikka päris palju kisuvad ka, küll Kapsar segab Gretet või kakeldakse mõne mänguasja pärast, siis on ikka lõpuks kisa lahti ja silmad märjad mõlemal.... ja emmel õhtuks närvid läbi :DDD Aga saame hakkama.

Kohati käivad neil ikka ka vähe helgemad kohad läbi...eile näiteks Grete Mai tuli lasteaiast koju ja teatas, et ta aitab mu kodus koristada. Ja nii oligi, tegi kogu elutoa mänguasjadest puhtaks..ise veel teatas, et koristamine on nii lihtne! ( ma siis oma peas küll mõtlesin, et miks tal siis selline koristamistuhin vaid paar korda aastas peale tuleb) :D Lasteaias toimuvad ka mõned spordi ja võimalmis ringid, aga kui suurem registreerimine oli sel ajal, kui Grete Mai kodus haige oli, siis jäi meil kirja panemata. Mõtlesin küll, et äkki ta võks kuskil käia ja arutasin seda ka õpetajaga, aga tema rääkis, et Grete ei näita üldse huvi nende ringide vastu. Samas kui osad lähevad trenni ja teise mahajääjad hirmsasti kaasa kipuvad, siis Gretele ei paku see mingit pinget. Õpetaja ütles, et Gretele pigem meeldib käeline tegevus: joonistamine, meisterdamine ja muu nokitsemine laua taga. Jätan need ringid veel see aasta täitsa puutumata, midagi ju sellest ei juhtu. Vaatame, mis järgmisel aastal pakkuda on ja mille vastu Grete Mai ise huvi tunneb.

Kaspari jutt jookseb endiselt hästi ja seda on nii armas kuulata. Nüüd on tal kõik vanaemad, vanaisad ja muud sugulased-tuttavad nimepidi selged. Kui Grete Mai on lasteaias, siis ärgates kohe Kaspar küsib: Grete Mai onn? Viimasel ajal on Kaspar maganud kella 10ni ja see ajab kogu päeva nii sassi, siis ei tule lõunauni ka ju normaalsel ajal ja õhtud venivad pikaks. Kui järgmine päev juhtub olema lasteaia päev, siis on jube raske ärgata. Ma üritan küll teadlikult seda ärkamis-magamis reziimi sättida, aga no ei õnnestu. Ei saa neid kuidagi varem magama.

Okei, aitab...hoidke siis pöialt, et lapsed terved püsiksid! Aitähh!

Läheb järjest paremaks...

Nii, kes nüüd blogi jälginud on, vist ootavad juba kannatamtult, et kuidas siis Grete Mai eelmise kolmapäeva arstil käik möödus.

HÄSTI! Ma ei julge veel teab mis kõvasti hõisata, aga tundub tõesti, et see arstide kartus on nüüd unustatud. Meid võttis vastu väga meeldiv perearst(meie keskuses on palju perearste ja tihti satume erinevate juurde, kõik on meeldivad), kes oli laspepuhkuselt minu üllatuseks naasnud. Ta on tõesti tore, rahulik ja oskab lastega suhelda. Gretel polnud üldse pabinat sees, istus küll minu sülle, aga ühegi protseduuri vastu ei olnud. Kõrvad vaadati üle, kurk, ja kopse kuulati. Tavaline asi ühesõnaga. Vasak kõrv oligi täitsa punane ja turses. AB pandi peale 5ks päevaks ja kutsuti esmaspäeval(täna) tagasi. Gretel oli tegelt ju üldine enesetunne väga hea, palavikku oli nii vähe, et ega tah haige ei tundunudki. Arst imestas isegi, et tal peab ikka väga kõrge valulävi olema, et ta pole kõrvavalu kurtnud.

Paar päeva, kui ma tööl käisin, oli issi Gretega kodus, Kaspar veetis aega lasteaias. Esimesed doosid antibiootikumi käes, ei saanud üldse enam aru, et Grete haige oleks, palaikku polnud enam seda natukest, mis 4 päeva oli olnud. Paraneme rahulikus tempos kodus ja õues ei käi.

Niiii...mis nüüd siis? Neljapäev vastu reede ööd hakkas Kaspar karjuma, oma kõrva kiskuma ja räägib, et ai, ai on. Nuttis ennast täitsa magama ja ärkas tunnikese pärast röökides. Mis mul öösel ikka muud teha on, kui panin talle ühe valuvaigistava küünla. Karjumine väsitas ja uni oli ka suur, nii tamagama jäigi. Tunni aja pärast uuesti kisaga üleval...ma olin juba valmis lastehaiglasse sõitma. Lugesin veelkord ravimi infolehe läbi, Kaspari kaal on seal piiri peal, et võib ka kahte küünaltkasutada. Peale seda magas hommikuni rahulikult.

Hommikul helistasin kohe arstile. Ise ei suutnud uskuda, et siiani pole kumbagil kõrvadega probleeme olnud ja nüüd siis korraga mõlemal. Kuna palavikku ka pole, siis arsti juurde ei kutsutud. Palavikualandaja ja viinakompressiga elame nädalavahetuse üle ja esmaspäeval võtan ta koos Grete maiga kontrolli kaasa. Selge värk. Lõunaune ajal kraadides sain Kasparilt 37,5 kätte ja peale seda pole midagi rohkem olnud...ei kõrvavalu ega palavikku. Täitsa veider.

Täna, esmaspäeval, 19.09, käisisn siis mõlema lapsega arstil. Grete istus juba nagu vana kala ise toolil, lasi kõik asjad läbi vaadata, arst küsisi kõge pealt hoopis Gretelt et kuidas tal läheb ja suhtles lapsega. Nii tore. Kõrv veel kergelt roosa, aga paranemas, Ab viimased doosid võtame ära ja neljapäeval võib lasteaeda minna...seda enam et reedel on neil esimene suurem väljasõit vabaõhumuuseumisse. Kaspari kord. Temaga pole probleeme olnud ja polnudk ka täna. Ta põnevusega hinge kinni hoides vaatas, mis Gretega tehakse ja siis lasi endal sama õhinaga kõik ära teha. Kurk ja kopsud korras, sama vasak kõrv on olnud vist kergelt põletikus, aga nüüd korras ja võib lasteaeda minna. Tublid lapsed... kommis said ka :) Nädala pärast lähen veel mõlemaga igaks juhuks kontrolli.

Teel autosse läks Grete läbi apteegist...ma andsin talle 1€se ja saatsin ta hematogeeni tooma. Ja läkski. Varem ta ikka pelgas üksi minna või midagi isegi mu kõrval olles küsida, nüüd aga läks üksi apteeki sisse ja tuli ka soovitud asjaga tagasi :) Nii lahe, suur tüdruk juba.

Kusjuures nädalavahetusel ta üllatas mind sellega, et kirjutas paberile oma nime. G-täht on kõige keerulisem, aga teised tulevad ilusti välja. Ja numrid huvitavad teda ka väga. 29ni oskab ta loendada ja liiklusmärkidelt tundis täna autosõidul kõik numbrid ära. Praegu õpib, et kui on 17 või 15 või 13, siis on teistkümmend, aga kui on 70 või 50 või 30 siis on kümmend, varem ta seda ära ei jaganud. Kõige tähtsam on ikka 4, tema vanus. Emme sõida minnu mubriga ka! See tähedas sii 40 :) ja kui midagi lendab ja kokku on asju 4 siis on rõõm suur. Minu number, minu number :)

Kaspar on see eest kõva nutitelefoni kasutaja. Millegagi ei jää hätta, libistab pilte ja rõrmi ekraanil nii et silm ka ei pilgu. Põhiline on ikka linnumäng ja bowling :)

Laupäeval olid lapsed mõned tunnid tädiga, emme-issi käisid külas :P

Tere, pole ammu kohtunud....

Juba september: pime, külm ja vihmane..... ja haigused kimbutamas.

Olen hetkel palavikulise Gretega kodune. Kaspar on hetkel teist päeva peale oma haigust lõpuks lasteaias ja rõõmsad uudised on, et mõlemad hommikud on ta ilusti jäänud, nii et ma pole isegi pidanud minema luurama, vaid oleme kalli-musi-tsau teinud. See on mulle suur kergendus.

Grete Mai aga on 4 päeva juba väikse palavikuga kodus, täna lõpuks läheme perearsti juurde, vaatame ega mõni põletik kuskil sees ei ingitse. Vahest ta kurdab kõrvavalu, aga sinna sisse ma ju ei näe. Aga kodus olemist ta vist täitsa naudib. Kuna ta on ilma vennata ja saab rahus oma asjadega mängida, ilma et keegi lõhuks ja segaks. Lisaks emme, issi kogu tähelepanu. Ahjaa, me ju käisime minu sünnipäeval Gretega esimest korda hambaarstil ja ta oli niii-niii tubli. Ma vist ei suuda seda siiani hästi uskuda. Ta väga ootas sinna arstile minekut. Ma arvasin ikka, et küll ta lõpuks seal ooteruumis murdub ja ütleb, et ta ikka ei taha minna, aga ta oli lõpuni tubli. Tooli istus minu süles, tegi ilusti suu lahti ja lasi hambaid vaadata. Arst kiitis takka, et ilusad valged hambad, ainult et igeme äärest peaks veel pisut hoolikamalt pesema. Väike täpike, mis mulle muret tegi silmahambal kaeti ka liimiga kinni ja öeldi, et see pole midagi hullu ja jäävhambaid see ei kahjusta. Paluti jälle poole aasta pärast näitama tulla. Ja lõpus sai Grete väikse kingituse valida, see oli tema jaoks tipphetk :) Kõik jäid rahule ja ma olin ikka väga uhke Grete Mai üle. Nüüd siis silmaarstile aeg, sest seda ta ka ikka ülepäeviti küsib, et lähme vaatame, kas peab prillid panema või mitte :) Perearstile ta siiski veel nii suure heameelega minna ei taha :( eks täna näeb, kas ta suudab mind üllatada.

Kasparist: nüüd siis ütleb ta ka õde ja Grete Mai, see sai selgeks augusti lõpus. Vahest ikka vanast harjumusest tuleb Pä ka :) aga jutt jookseb ikka tal kogu aeg, saadab kõiki ta tegevusi. Juba tulevad neljasõnalised laused ja pidevalt seletab, mis ta teeb ja mis ta näeb. Ta on nii vahva praegu. Kuigi kaheaastase jonn on ka ikka täiega sees. Viskab lihtsalt põrandale pikali ja viskleb ja jaurab, kusjuures see tundub pigem koomiline...muidugi niikaua kuni ta seda poes ei tee :) Ilis(Iris) oskab öelda, tädi Ines, vanaema, vanaisa ja paljud teiste sõprade ja tuttavate nimed on vahepeal selgeks saanud. Ja kasutab neid üsna palju, sest see on uus ja põnev, kui kedagi nimepidi kutsuda saab. telefonis on juba natuke suuteline rääkima, iseasi kas võõras sellest aru saab.

Kõik asjad ei tulegi meelde, mis siin vahepeal toimunud on, kuigi pidevalt mõtlen, et vot selle peaks üles kirjutama ja selle ja siis ongi juba 3 nädalat vanast postitusest möödas ja vahepealsed asjad ununenud. Ikka pidevalt lapsed üllatavad uute asjade ja tegevustega, aga kas neid kõiki peabki üles märkima...prooviks hetkes elada ja neid hetki nautida!

Mina olen nüüd 30 ja väga uhke selle üle :) Kõigile sugulastele, kes meie blogi loevad ja minu suuuuuuurest kingitusest osa võtsid, saadan suuured suuured tänusõnad. Ma olen ülimalt rahul oma uue "mänguasjaga", kuigi kerge aukartus on tema ees ja ma pole täielikult vaba aega saanud temale pühendada, aga kindlasti varsti ma selle aja leian ja siis juhtub nii, et ma tükk aega ei pane teda käest :) Suur aitähh veelkord kõigile!