Regulaarne....

Kui teised inimesed käivad regulaarselt trennis või kosmeetikus või kus iganes, siis meil on nüüd saanud tavaks käia iga esmaspäev perearsti juures.

Nimelt...pärast eelneva postituse(19.09esmaspäev)) arstilkäiku, tuli Kasparil jälle nohu. Niikuinii pidime kontrollima minema mõlemaid(26.09, esmaspäev), siis avastati, et see Kaspari kõrv pole ikka päris korras, samas veri põletikku ei näidanud ja kuna laps ise rõõmus ja tegus, siis ABd peale ei pandud, lihtsalt oleme kodusel rahulikul reziimil ja ravime nohu. Grete Mai kuulutati terveks ja tema käib ilusti lasteaias. Arsti juures olid nad juba nii vahvad, et mõlemad istuvad oma tooli peal, ennem vaadatakse Grete Mai läbi siis Kaspar. Mõlemad tõstavad ise pluusid üles(Grete Mai aitab Kasparit ka veel), teevad suu lahti, mind aetaks sõna otses mõttes eemale :D arstiga naersimegi, et järgmine kord ma siis üldse kaasa ei tulegi.

3.10 käisime siis ainult Kaspariga veel kontrollis. Kuna see nohurohi(Collargol, spetsiaalselt segatakse apteekides kokku, pipetiga pannakse pruuni löga ninna, te võite juba arvata, mi moodi meil see protseduur käis) aitas paari päevaga paksust tatist lahti saada ja nohu üldse polnud, siis ka kõrv on paremaks läinud. Kurk ja hingamisteed on korras. Õnneks järgnevaks esmaspäevaks enam ega kinni ei pandud. Jälgin ise lapse tervist ja kui kaebusi on, sisi võtan ühendust.

Teisipäev(4.10) ja täna, (neljap. 6.10) on Kaspar ilusti lasteaias. Enam rühma jäämisega ka probleeme pole, ma pean ta küll uksest sisse saatma, aga siis tehakse kalli ja minnakse vaikselt mängima. Kasvataja ütles, et ta on rahulik ja mängib tublisti. Teisipäeval olid nad isegi aluspükstega proovinud lasta tal olla, aga arvata võis, et sellest suurt asja ei saa. Kilekotiga toodi märjad püksid jälle koju. Aga tore, et keegigi oprimistlik on ja katsetab. Ma ise kodus ei hakka mugavuse mõttes isegi üritama.

Grete Mail läheb ka lasteaias kenasti. Palub õhtul hiljem järgi tulla, sest tema muidu üldse ei saa mängida :) Kuna Kasparit ma hoian ikka oma vabadel päevadel ka kodus, siis teen ka Gretele nädalas korra lasteaia vaba päeva või mõne pooliku päeva. Ta on ise küll selle üle õnnelik. Kohe hommikul siis esimese asjana teatab, et temal tuleb emme päeval järgi, tema ei pea magama.

Ega see päev mul kerge pole, kui mõlemad kodus on, aga kuna ma teen tihti ka nädalavahetusel tööd, siis üritan nädala sees lastega koos olla. Eelmine reede näiteks oli nii super ilm, võtin Grete poolest päevast ära ja jalutasime pargis, lapsed loopisid lehti ja jooksid niisama. Käime saiapoes ja sööme õues ja käime mänguväljakul. Samas lapsed ikka päris palju kisuvad ka, küll Kapsar segab Gretet või kakeldakse mõne mänguasja pärast, siis on ikka lõpuks kisa lahti ja silmad märjad mõlemal.... ja emmel õhtuks närvid läbi :DDD Aga saame hakkama.

Kohati käivad neil ikka ka vähe helgemad kohad läbi...eile näiteks Grete Mai tuli lasteaiast koju ja teatas, et ta aitab mu kodus koristada. Ja nii oligi, tegi kogu elutoa mänguasjadest puhtaks..ise veel teatas, et koristamine on nii lihtne! ( ma siis oma peas küll mõtlesin, et miks tal siis selline koristamistuhin vaid paar korda aastas peale tuleb) :D Lasteaias toimuvad ka mõned spordi ja võimalmis ringid, aga kui suurem registreerimine oli sel ajal, kui Grete Mai kodus haige oli, siis jäi meil kirja panemata. Mõtlesin küll, et äkki ta võks kuskil käia ja arutasin seda ka õpetajaga, aga tema rääkis, et Grete ei näita üldse huvi nende ringide vastu. Samas kui osad lähevad trenni ja teise mahajääjad hirmsasti kaasa kipuvad, siis Gretele ei paku see mingit pinget. Õpetaja ütles, et Gretele pigem meeldib käeline tegevus: joonistamine, meisterdamine ja muu nokitsemine laua taga. Jätan need ringid veel see aasta täitsa puutumata, midagi ju sellest ei juhtu. Vaatame, mis järgmisel aastal pakkuda on ja mille vastu Grete Mai ise huvi tunneb.

Kaspari jutt jookseb endiselt hästi ja seda on nii armas kuulata. Nüüd on tal kõik vanaemad, vanaisad ja muud sugulased-tuttavad nimepidi selged. Kui Grete Mai on lasteaias, siis ärgates kohe Kaspar küsib: Grete Mai onn? Viimasel ajal on Kaspar maganud kella 10ni ja see ajab kogu päeva nii sassi, siis ei tule lõunauni ka ju normaalsel ajal ja õhtud venivad pikaks. Kui järgmine päev juhtub olema lasteaia päev, siis on jube raske ärgata. Ma üritan küll teadlikult seda ärkamis-magamis reziimi sättida, aga no ei õnnestu. Ei saa neid kuidagi varem magama.

Okei, aitab...hoidke siis pöialt, et lapsed terved püsiksid! Aitähh!

Läheb järjest paremaks...

Nii, kes nüüd blogi jälginud on, vist ootavad juba kannatamtult, et kuidas siis Grete Mai eelmise kolmapäeva arstil käik möödus.

HÄSTI! Ma ei julge veel teab mis kõvasti hõisata, aga tundub tõesti, et see arstide kartus on nüüd unustatud. Meid võttis vastu väga meeldiv perearst(meie keskuses on palju perearste ja tihti satume erinevate juurde, kõik on meeldivad), kes oli laspepuhkuselt minu üllatuseks naasnud. Ta on tõesti tore, rahulik ja oskab lastega suhelda. Gretel polnud üldse pabinat sees, istus küll minu sülle, aga ühegi protseduuri vastu ei olnud. Kõrvad vaadati üle, kurk, ja kopse kuulati. Tavaline asi ühesõnaga. Vasak kõrv oligi täitsa punane ja turses. AB pandi peale 5ks päevaks ja kutsuti esmaspäeval(täna) tagasi. Gretel oli tegelt ju üldine enesetunne väga hea, palavikku oli nii vähe, et ega tah haige ei tundunudki. Arst imestas isegi, et tal peab ikka väga kõrge valulävi olema, et ta pole kõrvavalu kurtnud.

Paar päeva, kui ma tööl käisin, oli issi Gretega kodus, Kaspar veetis aega lasteaias. Esimesed doosid antibiootikumi käes, ei saanud üldse enam aru, et Grete haige oleks, palaikku polnud enam seda natukest, mis 4 päeva oli olnud. Paraneme rahulikus tempos kodus ja õues ei käi.

Niiii...mis nüüd siis? Neljapäev vastu reede ööd hakkas Kaspar karjuma, oma kõrva kiskuma ja räägib, et ai, ai on. Nuttis ennast täitsa magama ja ärkas tunnikese pärast röökides. Mis mul öösel ikka muud teha on, kui panin talle ühe valuvaigistava küünla. Karjumine väsitas ja uni oli ka suur, nii tamagama jäigi. Tunni aja pärast uuesti kisaga üleval...ma olin juba valmis lastehaiglasse sõitma. Lugesin veelkord ravimi infolehe läbi, Kaspari kaal on seal piiri peal, et võib ka kahte küünaltkasutada. Peale seda magas hommikuni rahulikult.

Hommikul helistasin kohe arstile. Ise ei suutnud uskuda, et siiani pole kumbagil kõrvadega probleeme olnud ja nüüd siis korraga mõlemal. Kuna palavikku ka pole, siis arsti juurde ei kutsutud. Palavikualandaja ja viinakompressiga elame nädalavahetuse üle ja esmaspäeval võtan ta koos Grete maiga kontrolli kaasa. Selge värk. Lõunaune ajal kraadides sain Kasparilt 37,5 kätte ja peale seda pole midagi rohkem olnud...ei kõrvavalu ega palavikku. Täitsa veider.

Täna, esmaspäeval, 19.09, käisisn siis mõlema lapsega arstil. Grete istus juba nagu vana kala ise toolil, lasi kõik asjad läbi vaadata, arst küsisi kõge pealt hoopis Gretelt et kuidas tal läheb ja suhtles lapsega. Nii tore. Kõrv veel kergelt roosa, aga paranemas, Ab viimased doosid võtame ära ja neljapäeval võib lasteaeda minna...seda enam et reedel on neil esimene suurem väljasõit vabaõhumuuseumisse. Kaspari kord. Temaga pole probleeme olnud ja polnudk ka täna. Ta põnevusega hinge kinni hoides vaatas, mis Gretega tehakse ja siis lasi endal sama õhinaga kõik ära teha. Kurk ja kopsud korras, sama vasak kõrv on olnud vist kergelt põletikus, aga nüüd korras ja võib lasteaeda minna. Tublid lapsed... kommis said ka :) Nädala pärast lähen veel mõlemaga igaks juhuks kontrolli.

Teel autosse läks Grete läbi apteegist...ma andsin talle 1€se ja saatsin ta hematogeeni tooma. Ja läkski. Varem ta ikka pelgas üksi minna või midagi isegi mu kõrval olles küsida, nüüd aga läks üksi apteeki sisse ja tuli ka soovitud asjaga tagasi :) Nii lahe, suur tüdruk juba.

Kusjuures nädalavahetusel ta üllatas mind sellega, et kirjutas paberile oma nime. G-täht on kõige keerulisem, aga teised tulevad ilusti välja. Ja numrid huvitavad teda ka väga. 29ni oskab ta loendada ja liiklusmärkidelt tundis täna autosõidul kõik numbrid ära. Praegu õpib, et kui on 17 või 15 või 13, siis on teistkümmend, aga kui on 70 või 50 või 30 siis on kümmend, varem ta seda ära ei jaganud. Kõige tähtsam on ikka 4, tema vanus. Emme sõida minnu mubriga ka! See tähedas sii 40 :) ja kui midagi lendab ja kokku on asju 4 siis on rõõm suur. Minu number, minu number :)

Kaspar on see eest kõva nutitelefoni kasutaja. Millegagi ei jää hätta, libistab pilte ja rõrmi ekraanil nii et silm ka ei pilgu. Põhiline on ikka linnumäng ja bowling :)

Laupäeval olid lapsed mõned tunnid tädiga, emme-issi käisid külas :P

Tere, pole ammu kohtunud....

Juba september: pime, külm ja vihmane..... ja haigused kimbutamas.

Olen hetkel palavikulise Gretega kodune. Kaspar on hetkel teist päeva peale oma haigust lõpuks lasteaias ja rõõmsad uudised on, et mõlemad hommikud on ta ilusti jäänud, nii et ma pole isegi pidanud minema luurama, vaid oleme kalli-musi-tsau teinud. See on mulle suur kergendus.

Grete Mai aga on 4 päeva juba väikse palavikuga kodus, täna lõpuks läheme perearsti juurde, vaatame ega mõni põletik kuskil sees ei ingitse. Vahest ta kurdab kõrvavalu, aga sinna sisse ma ju ei näe. Aga kodus olemist ta vist täitsa naudib. Kuna ta on ilma vennata ja saab rahus oma asjadega mängida, ilma et keegi lõhuks ja segaks. Lisaks emme, issi kogu tähelepanu. Ahjaa, me ju käisime minu sünnipäeval Gretega esimest korda hambaarstil ja ta oli niii-niii tubli. Ma vist ei suuda seda siiani hästi uskuda. Ta väga ootas sinna arstile minekut. Ma arvasin ikka, et küll ta lõpuks seal ooteruumis murdub ja ütleb, et ta ikka ei taha minna, aga ta oli lõpuni tubli. Tooli istus minu süles, tegi ilusti suu lahti ja lasi hambaid vaadata. Arst kiitis takka, et ilusad valged hambad, ainult et igeme äärest peaks veel pisut hoolikamalt pesema. Väike täpike, mis mulle muret tegi silmahambal kaeti ka liimiga kinni ja öeldi, et see pole midagi hullu ja jäävhambaid see ei kahjusta. Paluti jälle poole aasta pärast näitama tulla. Ja lõpus sai Grete väikse kingituse valida, see oli tema jaoks tipphetk :) Kõik jäid rahule ja ma olin ikka väga uhke Grete Mai üle. Nüüd siis silmaarstile aeg, sest seda ta ka ikka ülepäeviti küsib, et lähme vaatame, kas peab prillid panema või mitte :) Perearstile ta siiski veel nii suure heameelega minna ei taha :( eks täna näeb, kas ta suudab mind üllatada.

Kasparist: nüüd siis ütleb ta ka õde ja Grete Mai, see sai selgeks augusti lõpus. Vahest ikka vanast harjumusest tuleb Pä ka :) aga jutt jookseb ikka tal kogu aeg, saadab kõiki ta tegevusi. Juba tulevad neljasõnalised laused ja pidevalt seletab, mis ta teeb ja mis ta näeb. Ta on nii vahva praegu. Kuigi kaheaastase jonn on ka ikka täiega sees. Viskab lihtsalt põrandale pikali ja viskleb ja jaurab, kusjuures see tundub pigem koomiline...muidugi niikaua kuni ta seda poes ei tee :) Ilis(Iris) oskab öelda, tädi Ines, vanaema, vanaisa ja paljud teiste sõprade ja tuttavate nimed on vahepeal selgeks saanud. Ja kasutab neid üsna palju, sest see on uus ja põnev, kui kedagi nimepidi kutsuda saab. telefonis on juba natuke suuteline rääkima, iseasi kas võõras sellest aru saab.

Kõik asjad ei tulegi meelde, mis siin vahepeal toimunud on, kuigi pidevalt mõtlen, et vot selle peaks üles kirjutama ja selle ja siis ongi juba 3 nädalat vanast postitusest möödas ja vahepealsed asjad ununenud. Ikka pidevalt lapsed üllatavad uute asjade ja tegevustega, aga kas neid kõiki peabki üles märkima...prooviks hetkes elada ja neid hetki nautida!

Mina olen nüüd 30 ja väga uhke selle üle :) Kõigile sugulastele, kes meie blogi loevad ja minu suuuuuuurest kingitusest osa võtsid, saadan suuured suuured tänusõnad. Ma olen ülimalt rahul oma uue "mänguasjaga", kuigi kerge aukartus on tema ees ja ma pole täielikult vaba aega saanud temale pühendada, aga kindlasti varsti ma selle aja leian ja siis juhtub nii, et ma tükk aega ei pane teda käest :) Suur aitähh veelkord kõigile!

Vaktsineerimas

Kasparile oli lasteaeda vaja tõendit, et ta on terve ja võib lasteaias käia. Suhtlesin perearstiga, kõik on okei, aga tegemata on jäänud 2 aastase vaktsiin. Mul oli see täiesti ununenud. Kaspar oli siis haige ja nii on see sujuvalt 4 kuud edasi lükkunud.

Panin kohe esimese võimaliku aja kinni, sest mine tea, millal jälle haigused kimbutama tulevad. See kolmapäev(24.08) siis käisimegi. Perearst tegi täieliku mõõtmise ja ülevaatuse ka, kõik oli korras. Pikkust 91cm, mis oli graafikus täiesti keskel, kaalu 14,3, ülipisut alla keskmise ja pea 49 cm, mis on ka alla keskmise, aga ilusti graafikus. Selline täiesti tavaline poiss, kuigi paljud ütlevad, et nii suur juba :) Kuulati kopse ja uuriti muid asju ka, kõik okei. Kaspar on nagu ülitubli, kõik teeb ilusti ära, ei nuta ega protesteeri. Süst tehti minu süles, korra arvas, et lükkab käega ära, aga isegi piuksu ei tulnud. Nii see tehtud oligi. Mul veel värskelt meeles Grete arstil käimised, nii et olen alati valmistunud, et tuleb midagi hullemat. Järgmine kontroll on 3-aastaselt ja siis võiks ka hamba- ja silmaarstil ära käia.

Nädala kokkuvõte

Lõppemas on siis teine nädal juba, kui lapsed lasteaias on olnud. E, T, N käis Kaspar rühmas, kolmapäeval oli tal vaktsineerimine, mis 2 aastaselt haiguse tõttu tegemata oli jäänud.

Ilusti läks, kasvatajad kiidavad. Juttu tuleb aina rohkem, üks hommikul teatas mulle täislausega: "Madisel on hall auto!" :D Praegu on eriti aktuaalne õiged sõnalõpud, ta nii üritab kõiki asju õigesse käändesse panna. Kui hetkel on seis selline, et kodus ei saa ilma mähkuta üldse olla, siis kasvatajad jällegi ütlesid, et huvi poti vastu on olemas ja proovib seal käia. Esimestel päevad ainuke probleem oli, et Grete läheb ju endiselt teisest uksest ja siis Kasparil vaja ka sealt minna ning siis see väike nutt tahab tulla, aga nüüd oleme isegi sellest üle saanud. Rühma jääb ta endiselt nii, et kui mängima hakkab, siis ma hiilin minema. Pole mul südant veel talle tsau teha ja kui ta nutma hakkab, et kasvataja ta mu küljest ära peab rebima.

No ja siis see kehvem uudis, et täna on teise nädala reede ja nohu on platsis. Ei midagi suurt, aga ikkagi tatti tuleb. Oleme täna kodus, loodatavasti saab ta järgmine nädal ikka lasteaeda juba minna. Grete on terve, aga soovis ka oma kalli venna Kaspariga koju jääda. Taastume siis kõik koos.

4. päev lasteaias

Neljapäev oli puhkepäev, lapsed olid siis mu õe juures.

Reedel jälle lasteaias. Täna siis tekkis väike probleem lasteaeda sisenemisel. Grete Mai ja Kaspar lähevad erinevast uksest lasteaeda sisse, aga uksed asuvad kõrvuti. Kaspar avaldas ka siis soovi minna hoopis õega. Üsna järjekindel oli. Noh, okei, läksime siis vaatasime kalu ja muid loomi ja mõtlesin, et lähme siis rühma teisest uksest. See ka hästi ei sobinud kutile ja ta arvas, et võiks ikka trepist üles Gretele järgi minna. Võtsin ta siis sülle ja nii see nutt kuuldavale lasti. Hästi ei sobinud see oma rühma minemine. Lisaks üks poiss, kes äsja jõudis, nuttis ka üsna hüsteeriliselt ja seegi vist lisas õli tulle. Üritasin kiirelt Kaspari tähelepanu mujale suunata ja viisin ta pesuruumi käsi ja autot pesema. See Kasparile meeldis ja nutt jäi ka kohe järgi.

Lõpuks saime ka rühma mängima. Kaspar aga keeldus lühikesi pükse ja sandaale panemast, aga kasvataja arvas, et pole mõtet teda ärritada, et mingu ma minema ja ta ise siis riitab lapse pärast poole.

Lastele pidin siis pärast lõunaund järgi minema. Kõik oli hästi läinud jällegi. Üks sinikas ka otsa ees: väike kokkupõrge liumäel. Kaspar sõitis mingile tüdrukule otsa, tal pidi kuklas muhk olema :)

Nüüd nädalavahetus vahel, puhkavad....

Nüüd tuli veel lisaks suvistest edusammudest kirjutada.....Kasparil on nüüd kõik 20 piimahammast suus. Viimaste tagumiste(ülemiste purihammaste) nukid tulid puhkuse ajal välja, juuli lõpus siis. Täna vaatasin, et praktiliselt kogu plaat on väljas.

Veel paar uudist...

1. Kuu alguses võtsin end käsile ja helistasin uuesti allergoloogile, et uurida Kaspari rohu kohta, mida ma suve alguses ei saanud. Sain uued juhused ja lõpuks ka uued rohud kätte. Tegemist on siis astmat ennetava rohuga, mida ta peab vähemalt! 3 kuud võtma või isegi aasta. Iga õhtu ühe tableti. Algul oli rohu võtmisega probleeme, kuigi tablett on väga hea kirsi maitsega, aga Kasparile miskipärast see ei istunud. Proovisime erinevaid nippe kolm õhtut, kuni jõudsime parima lahenduseni. Väikse kommipaki seest võtan rohu ja annan talle kommi ja ta on rahul. Mõned õhtud on seda nippi kasutanud ka Grete Mai ja kuna tema on arvatavasti usaldusväärsem isik, siis Kaspar võtab rohutu, mitte nüüd küll hea meelega, aga ilma vastu punnimiseta. Algul mõtlesin küll, jube jama kui iga õhtu hakkab üks jama selle rohu võtmisega, sest seda on vaja ju nii pikalt võtta, aga loodetavasti ta harjub sellega ja see muuutub tavaliseks rutiiniks. Võib olla ma kujutan ise ette, aga köhimisi, isegi köhatusi pole praegu enam ette tulnud. Nüüd peangi lihtsalt teda jälgima ja üles kirjutama, kas ja kui tihti tal köhad, bronhiidid esinema hakkavad, kui üldse. Viimane oleks muidugi kõige parem, aga ka palju loodetud. Pöidlad pihku!

2. Lastetuba on nüüd sõna otseses mõttes laste tuba. U pooleteise nädala eest kolis Kaspar lõpuks nari alumisele korrusele. Võib olla oleks ta ka varem olnud valmis sinna minema, aga kuna seal polnud piiret, siis ma ei julgenud teda sinna magama lasta. Võtsime aga kätte ja uurisime asja ja Ainar ehitas ise piirde ja nüüd on Kasparil uus pesa, kus ta magab väga hea meelega. Pikendatava voodi panime peale teist ööd kokku ja õnneks pole see halb enne olnud :D Mõni öö on möödunud nii, et ma pole üldse laste juures käinud ja teistel öödel käin mõnikord vaid tekki sättimas või juua pakkumas. Mis minu jaoks on ikka veel üllatav, kui üks laps läbi une karjub või nutab või jutustab, siis teist last see absoluutsaelt ei sega. Mina see eest olen ju iga krõpsu peale üleval. Mõnus on neid õhtul ka magama panna, üks unelaul mõlemale. Aja kokkuhoid missugune :D

Head ööd!(23:37, 17.08.2011)

Grete Mai

Meil on kodus kaks Grete Maid: üks on meeletult tubli ja asjalik ning teine on väike pirtsutaja ja iseloomunäitaja.

Esimene Grete Mai hoiab oma väikest venda ja on ülihooliv ta suhtes. Aitab teda ja õpetab, märkab kui venna midagi uut õpib või mõne uue sõna tema järel kordab. Grete Mai siis mängib Kaspariga ja jagab oma mänguasju lahkesti. Esimene Grete Mai tahab emmet aidata ja igasuguseid asju koos emmega teha. Viimane hitt on te ta tahab emmeks saada isegi :) Lõbusale ja rõõmsale Gretele meeldib esineda, laulab siis kõikvõimalikke hitte oma repertuaarist :) Just paar päeva tagasi autos sõites laulis ta üht lastelaulu, mida ilmselt on mõned korrad kuulnud ja sõnad polnud hästi meeles ja nii andekalt pani ta siis mingid erinevad laulud ja laused kokku, nii et me saime Ainariga südamest naerda :D Suve jooksul on Grete käinud sõpradega üksi maja taga mängimas ja saab enam vähem ilusti hakkama. Kui kuhugi mujale tahab minna, siis tuleb küsima. Aga sõbrad on nii tähtsad, et kui toast kuuleb maja tagant kilkeid tulevat, siis on kibekiiresti vaja õue tormata. Puhkuse ajal näitas ta huvi ilma abirataseta rattaga sõitmise vastu, aga pärast paari proovimist vist arvas, et lihtsam on abikatega sõita. Nädalavahetusel ostsime talle ka uue kiivri, ROOSA, ta täie uhkusega kannab seda ja näitab kõigile. Vana oli juba nii väikseks jäänud, et istus kuidagi peanupu peal ja kaitses pigem vastu lendavate kärbeste, mitte kukkumise eest. Kui hoogu satub mängib nukudega, sätib neid kärusse ja palub teistel vaikselt olla, sest beebi magab. Barbid on endiselt au sees :) Suvel on õues nii palju tegemist olnud, et ega tubased mänguasjad pole eriti huvi pakkunud. Legod on viimasel ajal jälle tolmu alt välja otsitud ja pidev garaazi ehitamine käib Autode filmi masinate tarbeks. Hmmm, millega siis Grete veel hästi hakkama saab?

Aaaa, üks tähtis asi. Üks päev märkasin ta hammastel paari plekki. Mitte nagu augud, aga mingid muud asjad. Rääkisin sellest Gretega ja arvasin, et võiks nüüd lõpuks hamba arstile minna näitama. Ja oh imet, Grete oli täitsa nõus ja täitsa ise innustas mind kohe hambaarstile helistama. Minu hambaarst on puhkusel, nii et saime aja täpselt mu sünnipäevaks. Loodan, et ta entusiasm pole selleks ajaks kadunud. Ja kogu see teema ajendas teda ka pidevalt hambaid pesema, siiamaani on hambapesu tal liiga kaootiline olnud. Ja kogu see arsti jutt ajendas uuesti proovida silmaarsti juurde minemist. Rääkisime sellest ka, et kas ta oleks nõus ja vaatame, kas tal on prille vaja või mitte ja see tundus ta jaoks nii põnev, et nüüd on asi ainult minu kätte võtmise taga, et arstile aeg panna. Ta on üllatavalt teistmoodi meelestatud arstil käimisest ja see on mu jaoks suur kergenus, sest mingi vahe olid meil ju arstil käigud väga, väga piinarikkad. Muidugi ennem ei tasu hõisata, kui oleme reaalselt kaabineti ukse taga. Samas!!! perearstist ei taha ta endiselt midagi kuulda, vat se eon veider, sest meil on tõesti väga tore perearsti keskus. Aga tundub, et aeg teeb oma töö ja ootamine on seda väärt.

Räägime siis natuke sellest tujukamast Grete Maist ka. Tõesti, tujukas on vist kõige õigem väljend tema jaoks hetkel. Kui ta on väsinud või on paha tuju siis võib kõike temalt oodata. Ta siis vaidleb ja pirtsutab ja räägib vastu ja meie jutu kuulamisest ei tasu rääkidagi: kõike teeb risti vastupidi. Nagu kuisu pärast kohe. Siis jäb tihti Kaspar talle ette, mänguasju ei jaga või siis kisub käest, nagu ta poleks kordagi elus saanud nende asjadega mängida. Ta siis võib kiusata vennat, lüüa, kiskuda, karjuda ta peale. Siis karjub ta ka meie peale, me oleme siis pahad ja ta ei räägi meile saladust :) see on hetke hitt, millega ta üritab meid ära rääkida :D Siukeste asjade puhul aitab kõige paremini oma toas rahunemine...mõlema poole jaoks tavaliselt. Ta tuleb tagasi, on rahulik, tihti peale ütleb, et tahab ära leppida või siis ütleb, et sai aru, mida ta valesti tegi ja palub andeks. Need on sellised armsad helged hetked.

Üldiselt on ta õnneks aga asjalik ja praegu tänu lasteaiale saab ta teises keskkonnas olla ja kodust puhata ning see aitab ka palju kaasa rahulikumale kodusele õhkkonnale :) Lapsed on praegu ka rohkem eraldi ja jällenägemis rõõm on suur, Kaspar läheb kohe Gretet kallistama ja kodueel on nad tihtipeale käest kinni :)

Kõne areng

Ma arvan, et need kes isegi nädala eest Kasparit nägid, ei usuks, et ta praegu nii palju räägib. Kõik, mis Grete ees jutustab, ütleb Kaspar järgi. Palju on kahe-kolme-nelja sõnalisi lauseid ja meeletult palju uusi sõnu.

Täna proovisin, et kas ta saab värvidest aru. Punane, hall, sinine, roosa...need tulid ludinal. Punane ja hall on neist kõige lemmikumad. Täna ütles ta TERE ja R-täht kostab ta sõnast täitsa välja, mitte täitsa põrisevana, aga täiesti arvestatavana. ÄRA on ka ta üks hetke lemmikuid, selle sees on ka põrisevat R-i kergelt kuulda. Täna lasteaiast tulles jooksis ta üle tee, ise kisab: "Appi, appi, auto tuleb!" Tal sellised sõnad nagu tuleb, tudub, saab, sõidab jne on nii armsad, sõna lõppudes B täht on nii armas pehme. "Kaka tuleb" ja "kaka ei tule" on tal ka väga aktuaalsed, ei tule kostab kuidagi kokku öelduna ja ka hästi pehmelt. Väga armas väikse lapse kõne on tal praegu.

Nüüd ütleb ta Fii asemel Makfii Pikne McQueen'i kohta. Üks vahva tähelepanek tema poolt on autoteisaldamise liiklusmärgi kohta, Matu(puksiirauto Autode filmist) veab seal McQueeeni :) Vaadake seda märki teine kord, siis saate aru, miks laps nii arvas :)

Praegu just tuli näitama klotsidest ehtiatud torni: "Emmeee, suur tonn, emmee suur tonn!"

Aga õde on endiselt PÄ :)

3. päev lasteaias

Eilne päev mõjus siis nii hästi, et lisaks varajasele magamaminekule polnud öösel ka kordagi ärkamist, kõik magasid sügavalt hommikuni ja siiski ei suutnud keegi meist ärgata. Grete Mai tõusis kiiresti, Kapsar aga uneles veel tükk aega. Hüüdsin, et lähme lasteaeda, mille peale Kapsar tegi: Mmkmmm...ja raputas pead. Samas polnud ta ka riietumise vastu midagi.

Rühma jõudes tervitas meid tädi Anu(kes oli ka Grete Mai sõimerühma kasvataja). Ruttu riidesse ja Kaspar põrutas rühma. Korra küsis emmet, kui kasvataja ta autonurka suunas ja sinna ta minust jäigi. Kokkulepe jäi, et kui kõik ilusti läheb, jääb ta ka täna lõunaunne.

Kell on hetkel 14:20 ja pole keegi mulle helistanud, ega sõnumit saatnud. Järelikult on kõik hästi ja lähen lastele järgi peale õhtuoodet, u 16:00.

Aga minu vabaduse tunne, mis mul on täna peale 4,5 aastat pidevat "tööd", on küll ütlemata mõnus. Lähen, tulen ja olen sel ajal kui mulle sobib. Kraamin ja koristan kodus ja teen tööd ka veel lisaks. Nautisin üht koogikest ja lattet kohvikus ja kolasin mööda kaltsukaid :) Kõik asjad saab nii kiirelt tehtud. Hommikul lasteaiast lahkudes, kell 8:30 tundus küll see aeg täiesti otsatu, mis mul kella neljani on, aga no praegu tunnen kui mõnus on üksi kodus olla.

Kell neli lähen lastele järgi, siis kuulen, kuidas päev läks.

......

Järgi jõudes oli ta ainuke laps rühmas. Luurasin vaikselt uksevahelt, Kaspar ja kasvataja toimetasid just WC-s. Kaspar jutustas talle midagi vastu ka ja kasvataja saatis ta rühma mängima. Kui siis teda vaikselt kutsusin, siis ümber pöörates oli lapse rõõm suur: Emmeeee! Päev oli jällegi ilusti läinud, kasvatajatel jagus kiidusõnu. Kaspar sööb hästi, magas ilusti, on rahulik ja seltsiv. Ta on juba kolme lasteaias oldud päevaga minu silmis palju arenenud, sõnu tuleb iga päev meeletult juurde, palju on kahe-kolme sõnalisi lauseid, tahab palju ise teha, näitab üles huvi riietumise vastu, kuigi ta on veel kogu aeg mähkudega, siis vähemalt saab aru, et häda tuleb ja üritab potile saada.

Läksime Grete rühmast ka läbi, Kaspar on seal nagu kala vees, läheb kohe poistega mängima. Rühmast väljudes keeldus aga Kaspar papusid jalga panemast. Esimene katse oli Grete rühma juures trepil, ei läinud läbi. Siis all välisuste vahel, jälle ei õnnestunud. Okei, lasin siis õues asfaldil käia, tema arust täiesti normaalne on sokkis õues käia. Kolmas katse oli lasteaia väravas. Sain talle need suure kisa saatel jalga, aga kõva iseloomuga nagu ta on, istus Kaspar maha ja võttis ise papud jalast, sest tal oli kindel eesmärk täna koju sokkis jõuda. No ja nii me siis läksime kolmekesi, mul papud näppus, kodu poole :D

2. päev lasteaias

Hommikul olime teisena kohal, kell oli vaevalt 8 läbi :) Kaspar sai ruttu riidesse ja tormas tuppa mängima. Ma käisin korra üleval Grete Mai rühmas rääkimas, et kui võimalik, siis probleemi tekkimisel Grete appi võtta, sest mul oli vaja täna 10-13 olla linnas koolitusel. Lubasin Keilas tagasi olla 13:30, et siis võtan lapsed koju kaasa.

Läksin veel alla Kaspari rühma, aga kuna minust välja ei tehtud, siis kasvataja soovitas kohe ära minna. Linnas olles küsisin veel kasvatajalt, et kuidas olukord on, vastuseks sain, et korra küsiti emme järele, aga hetkel on kõik hästi. Koolitus võis alata. 12:45 sain uue sõnumi: " Kaspar magab". Võtsin siis rahulikult, käisin töö juurest läbi ja 13:30 suundusin kodu poole. Kell 14:oo heliseb mu telefon. Helistajaks hoopis Grete Mai kasvataja, et kuna ma pole lastele järgi jõudnud, et kas paneme Grete magama. Apppppiiii, selline ema olengi. Muretsesin Kaspari pärast ja unustasin hoopis Grete, lubasin ju ennem lõunaund järgi minna. No hullu polnud midagi tegelt, kasvataja pani ta magama. Koju jõudes helistas Kaspari kasvataja, et kutt ärkas. Läksin lasteaeda.

Kaspar oli rõõsa ja rahulik, mängis autonurgas ja mingit ülisuurt rõõmu ei väljendanudki minu tuleku üle. Kaspar oli tubli olnud, hommikusöögi ajal oli siis korra nutuseks läinud, aga muul ajal oli kõik okei. Lõunat sõi hästi ja uinus ka väga kiirelt. Mõnusasti toimetab juba ja räägib kasvatajatega. Lahkudes said mõlemad kasvatajad ühe suure kalli ka juba :)

Panime siis riidesse ja läksime võtsime just ärganud Grete Mai ka oma rühmast kaasa ja suundusime koju :) Homme proovime ka lõunaunele jääda, siis saan mina üksi kodus olemist nautida.

Kaspar lasteaias

Peaaegu 2 aastata tagasi 1. sept sai see blogi alguse just Grete Mai lasteaeda minekust ja nii kaua olengi ma laste tegemisi üleskirjutanud. Ja juba ongi aeg Kasparil lasteaiaga harjuda. Kaspar hakkab samas sõimerühmas käima, kus Grete Maigi käis ja rühmad asuvad üksteise peal.

Täna oli esimene päev. Loomulikult ei saanud keegi meist hommikul voodist üles. Ilm oli jahe ja pilvine, mõnus magamiseks :) Kui aga Grete Mai ärkas, sai hoo sisse ka Kaspar. Ruttu hommiku toimetused tehtud, kogu kamp autosse ja lasteaeda sõit. Grete Mai läks issiga, Kaspar emmega. Kasvatajad palusid, et esimene päev oleksid lapsed kuni lõunauneni ja koos emmedega. Selline harjumise ja tutvumise päev.

Kaspar oli väga tubli, toas toimetas ise, ma olin osa ajast silma alt ära ja polnud probleemi. Sõi tublisti, käis hea meelega käsi pesemas ja kõikidele wc pottidele oli vaja ka vesi peale tõmmata :) Kaspar on ju meil täiesti mähkumees, õnneks aga mõned korrad oli nõus potil käima. 11 paiku läksime ka õue. Seal juba ootas meid Grete Mai, kes kauples ka ennast väikeste hoovile vennakesele toeks :) Kui sinnamaani oli kõik okei, siis õues sõitis ta autodega ringi ja suutis 4 korda kukkuda. 4. kord oli siis lõpuks piisk karikasse ja nutt lasti päris kõvasti kuuldavale ja emme süles oli siis kõige parem. Lõunasöögi sõime ka lasteaias. Kaspar hingas endale selle supi sõna otseses mõttes sisse :D Ilusti ise suure isuga sõi, magustoiduks veel natuke saiavormi ka peale. Kui kõht täis, kadus ta silmapiirilt. Ma jäin kasvatajag jutustama. Mõtlesin siis, et kuhu väikemees kadus. Kaspar tuli mähkud ja püksid allalükatult ise poti pealt :D No on ikka lahe mees :)

Käisin Grete Mail ka teisel korrusel järgi ja läksime lõunaund koju magama. Mõlemad lapsed said veel poest väikse mänguasja kingituseks ja õhtuks võtsime tordi ja lastešampuse :D Vat sellised tublid lapsed ja hea päev.

Homme uue hooga ja uute väljakutsetega...sellest aga juba homme......

13.08 KINO

Laupäeval käisime kogu perega kinos. Lapsed siis said üldse esmakordse kinokogemuse. Filmiks sai valitud Autod 2. Kuna selle tegelased on ka Kasparile tuttavad, siis arvasime, et vähekenegi miski teda köidab.

Juba kodust lahkudes häälestasime ennast lainele, et kui lastele ei meeldi, siis tuleme ära, mitte ei ürita neid iga hinna eest lõpuni vaatama meelitada. Grete ikka teel linna uuris, et kas seal on pime ja kas muusika on kõva, need on tema väikse hirmud, mis teda häirisid. Seeeest Kasparil polnud õrna aimugi kuhu teda viiakse :DD

Solarise keskus oli paksult Auto filmi reklaame täis, Kaspar oli sillas :) Piletid ja popkornid ostetud, suunusime saali. Lastel oli põnev. Vaatasime reklaame, kui Grete teatas, et tal pissile vaja minna, õnneks saime rahulikult asjad aetud ja filmi alguseks tagasi. Ainuke, mis häiris oli, et lastefilmidele ka nii pikad reklaamid ette pannakse. Arvestades, et film kestab 1h 40 min, siis on see nii väikeste jaoks ikka väga pikk aeg paigal püsida. Siuke tunne, et laps ei saa arugi, mida ta vaatama tuli.

Ja lõpuks hakkas ka kauaoodatud Autode film. Niikauaks kui popkorne jagus, istusid lapsed liikumatult ja vaatasid huviga. Kuna oli tegemist 3D filmiga, siis saime ka prillid. Algul lapsed keeldusid neid ette panemast. Siis oli nõus kaspar neid proovima ja tänu sellele ka Grete Mai. Gretele kmeeldis, aga kuna need on ikkagi suht ebamugavad, siis ikka suurema osa ajast vaatasid lapsed ilma prillideta. U poole pealt hakkasid lapsed nihelema. Tahtsid kohti vahetada ja natuke ringi liikuda. Samas nad tegid seda hääletult ja rahulikult, nii et korrale polnud vaja kutsuda ja ka mitte äraminemisele mõelda. 15 min enne lõppu väsis Grete ära, ta polnud päeval lõunaund teinud. Pisut vääksus, et lähme ära ja enam ei taha, aga kuna lõpuni nii vähe aega oli jäänud, siis suutsin ta kummikommidega "ära osta" :D

Kokkuvõtvalt jäime väga rahule ja lapsed olid väga tublid. Hea, et esimene kord neile positiivselt meelde jäi ja see innustab ka teinekord minema. Grete ikka kordas, et väga meeldis, tore oli :) Järgmine kord, aga valis ainult lühema multika.

05.07 Kas-pal

Tegelt pole sellest palju möödas, kui meie majas oli Kaspal...Grete Mai kutsus nii oma venda Kasparit ja ka rühmakaaslast Kapsrit.

Täna õhtul aga juhtusin laste vannitamise ajal Kasparit kuulma, kui ta vaikselt ja pehmelt oma nime proovis korrutada. Nii armas Kas-bal tuli sealt. Ainar juhtus ka salaja ukse taga olema ja kuulis ka :) Pärast pole ta kahjuks enam oma nime öelnud. Kui ma küsin, et mis su nimi on, vastab ta: Sussu :D (järgnevas loos saate teada kelle järgi see tuleb :)

Kaspari potitreening

Laupäev Haapsalus

Kaspar vanaemaga ja Grete Mail kvaliteetaeg emmega

Juuni

Üritan nüüd natukene meenutada, mis juunis toimus.

Kasparil on peale seda, kui ta mina ütlema hakkas, täielik Mina-periood, mis tegelikult 2-aastasele on täiesti omane. Kõike peab ise tegema ja kui ei saa teha, siis on nutt lahti. Kõiki tegemisi saadab mina-mina-mina. Jutt on täiesti jooksma hakanud, isegi kolmesõnalisi lauseid tuleb. Põhilised vahvad välendid: sääs amps(sääse hammustus), issi auto, mina kukkus, mina üppis(mina hüppasin), põrk(põrkepall), põmmu(punnu ütleme ta kõhu kohta vahest), suhha(liumäest siuhh alla), kaaga(kiikuma), Imbi(minu sõbranna on ta lemmik), JA sõna on lisandunud noogutamise asemel, see on mu arust nii lahe. Nii palju asju tegelt mis meelde ei tule, aga sõnaliselt teeb ta ennast praegu küll päris hästi selgeks. Grete järgi kordab ta väga palju erinevaid asju ja proovib järgi öelda.

Täielik autofänn on ta endiselt, eriti kõik mis puutub Pikne MaQueeni teemasse. Juunis sain sõbrannadelt super-üllatuskingituseks kruiisi Rootsi ja tõin sealt Kasparile Pikne pildiga pluusi, nüüd on tal neid kaks ja ta magab ka sellega. Läbirääkimiste küsimus on ainult, kui see lõpuks nii must on, et käia enam ei kõlba, siis on nõus ka midagi muud panema. See auto armastus on tal tegelt nii armas. Raamatud ja autod on tal ka autosõidu ajal lemmikud, aitab igavat aega sisustada. Loomad meeldivad ka talle, mitte mingit hirmutunnet pole, läheb kohe paitama koeri.

Kaspariga oleme ka Gretel lasteaias järgi käinud palju, tänu sellele saab ta hästi hakkama ka liumägedel ja kiikudel ning teiste lastega koos olles, loodan et tänu sellele tuttavale kohale on ka lasteaeda minek kergem.

Ronge käime vaatamas raudtee jaamas, päeval mänguväljakutel, minu tööpäevadel käis Kasparit hoidmas tädi Liisu, onu Rein, minu ema, isegi Ainariga tööl on ta vajadusel kaasas olnud, Ainari emaga raamtukogus olnud. Kerge pole see lapsehoidjate organiseerimine aga tänu perele oleme saanud ka need asjad aetud.

Kaks hammast on tal veel tulemata, ülevalt kõige viimased, nüüd juuni lõpus-juuli alguses paistab ühe igeme pealt üks hammas märku andvat, viimased ponnistused, siis 20 suus :)

Gretel on juulis lasteaias paus. Juuni lõpus olid nad juba teises rühmas natuke oma rühmaga ja see Gretele meeldis, ikkagi uued mänguasjad ja teised lapsed, põnev tundus tal olevat ja õnneks seal polnud ka kohanemisega tal probleemi, pigem läks õhinaga. August alguses saab jälle minna, algul ka võõrasse rühma. Grete on üldse ütlemata asjalik, käib juba sõpradel külas ja natukese aja kaupa on sõpradega üksi õues, proovib võtmetega ise uksi lahti teha ja autot avada, tahab ise pesta duzzi all, kellaajad huvitavad teda, aga seda tundub talle keeruline õpetada. Kleitidega ja ehtega tahab hirmsasti käia, nukudega mängib, joonistab. Mängib omaette päris hästi ja see jutt mis sealt kuulen on nii lahe, lemmik mänguks on lasteaia mängud ja pipi teema ikka. Kujutleb lasteaia sõpru ette ja siis toimetab nendega, ise üksi toas olles. Väga põnev on neid asju jälgida. Helistab neile oma mängu mobiiliga. Minu fotokaga oskab pilte teha, arvutis saab kergemate asjadega hakkama(paneb endale ise jänku jussi käima jne), dvd mängijaga pole ka probleemi. Kui ma palun venna järgi vaadata, siis ta on väga kohusetundlik ja toimetab temaga, samas on päeva jooksul ikka päris palju ehtki kui ma pean neid kahte lahutama:küll pigistavad teineteist ja togivad jalgadega ning kisuvad mänguasju üksteiselt. Gretel lõikasime jaanipäeva paiku juuksed palju lühemaks, ilusti laseb omale patse teha nüüd, mis on hea.

Juuni lõpus jaanipäeval olime 5 päeva Hiiumaal. Ainari õe pere suvitab ka seal ja siis on ühevanuselisi lapsi seal 4: lapsed mängivad ja kalevad ja lepivad päevad läbi :) Kahju, et ilmad kõige suvisemad polnud, aga polnud ka väga hullu. Issid ehtasid eelmine aasta alustatud kiige ka valmis ja nüüd lastel jälle tegevust juures, järgnevaks arvas Ainar et väike mängumajake tuleks ette võtta :)

See eest pärast jaanipäeva on olnud stabiilselt 30 kraadi õues ja lapsed naudivad seda täiel rinnal, mõnus on kleitide ja lühikeste pükstega õues käia. Vihma pole ka sadanud ja tänu sellele saab iga päev õues käia. Oleme suvilas ja mu isa juures maal käinud. Ilusaid ilmu tuleb ära kasutada ;)

Suvi saabus

Tervitused Keilast!

Suvi saabus juba eile meile, aga kuna oli palju muud tegemist ja ma olin tööl ka veel, siis saime täna alles ilusat ilma koos Kaspariga õues nautida. Tõeliselt soe ja mõnus on tõesti. Kolasime mööda lähiümbruse mänguväljakuid ja nautisime päikest ja sooja tuuleõhku.

Mul on tegelikult vahepeal veel 7 postitust, mida pole jõudnud lõpuni kirjutada, ainult omale märksõnad panna, et hiljem meelest ei läheks. Nii et aega ja viitsimist leian, siis täiendan blogi veel. Märksõnad: pulmonoloog, palju uusi sõnu, spordipäev, piknik, Keila päev, emadepäev jne.

31.05 Kaspariga pulmonoloogi juures

Teie esimene küsimus on kindlasti, et kes see pulmonoloog on? Kui te pole varem temaga kokku puutunud või võõrsõnade leksikoni avanud, siis valgustan teid. See on kopsuarst. Kuna Kaspar köhimine endiselt kahtlane tundus, siis perearst kirjutas saatekirja pulmonoloogile. Eriarstide ajad on meeletult pikad, aga meil vedas, üks tuttav helistas mulle eelmisel ja küsis, et kas me ei taha minna, et homme on vaba aeg. Meil läks hästi, et mul polnud töid kirjas ja võtsime kohe selle teekonna ette. Käisime siis allergoloog-pulmonoloogi juures Lasnamäel Medicumis. Väga meeldiv teenindus. Tehti kohe Kasparile üldlevinud asjade allergiatestid, nende vastused saime kohe teada, et allergiad tal pole ja need köhimist otseselt esile ei too. Kirjutati välja kerge astmarohi, mida peaks võtma terve aasta, kord päevas. Okei,mul süda rahul, et sai käidud ja pole hullu midagi. Nüüd peaks käima ära veel nina-kõrva-kurguarstil ja laskma neid kanaleid vaadata, et kindel olla, et adenoidud liiga ei tee.

Muidugi väike tagasilöök tuli, kui rohtu läksin apteegist tooma: tootjapoolne probleem, praegu neid rohtusid ei müüdagi. No jah, nüüd jäi see asi soiku ja kuna köha pole kimbutamas ka käinud, tänu ilusatele ilmadele(04.07.11), siis pole ma praegu rohu otsimisega ka vaeva näinud. Vaatame edasi, mis saab.