Tööpäev

Hommikul üles, pudru valmis,meik, juuksed korda, Kasparil kõht täis, Grete lasteaeda, sõit Tallinna.

Kell 9:30 olin juba kohal. Pisut kripeldas. Esimene klient jäi 15 min hiljaks. Ma olin öösel näinud unes, et ta solvus ja läks hoopis minema :D sest ma olin tema tütre ennm tooli võtnud :D Haige värk eks :D

Kokku oli 4 klienti, vanad tuttavad kõik. Juba esimese töö keskel oli tunne, nagu ma poleks ära olnudki. Fantastiliselt kodune ja mõnus salong. Nii hea tunne oli. Kõik tööd tulid imehästi välja ja see rahulolu klientide silmades....

Päev läbi püsti, istusin esimest korda 8 tunni jooksul, kui autosse läksin ja koju hakkasin sõitma. Jalad olid pehmed ja surisesid. Imelik oli pedaalegi vajutada.

Aga hinges oli nii hea tunne....selline mõnus tunne, et ma olen endale õige ameti valinud :)

Ja kui ma koju jõudsin...lapsed olid ukse peal vastas, rõõmsad ja kilkasid. Mõnus tunne oli, nüüd tean, mis Ainar iga päev näeb, kui töölt koju jõuab :)

Pühapäev

Mul oli imelik tunne juba reedel....sest esmaspäeval oli mul esimene tööpäev. Üle 3,5 aasta...kujutate seda ette. 3,5 aaaaastat olen ma kodus olnud. Reedel oli selline tunne, nagu kaks päeva oleks veel vabadust ainult. Pühapäev oli hea millegagi sisutada, et ma liialt järgnevale tööpäevale ei mõtleks.
Grete oli laupäev vastu pühapäeva vanaema juures ja nemad koos sõitsid sealt suvilasse, kuhu meiegi pühapäeva hommikul suundusime. Ma võtsin ette muru niitmise, loodetavasti viimase sel aastal. Hea füüsiline töö ja võtab piisavalt aega. Tulemus on ka kohe näha :D Kui lapsed väsisid, hakkasime koju sõitma. Kell oli u neli äkki. Kodus tõstsime lapsed ümber ja kobisime ise ka magama :) ja ärkasime enne seitset õhtul :D Arvata võib et siis kellelgi enam õhtul uni ei tule ja ma ei tahtnud mõeldagi sellel et ma pean hommikul vara üleval olema ja vinksvonks välja nägema.

Läksime, nagu Gretele lubatud, veekeskusse, et siis natukenegi end väsitada. Grete oli nii julge nüüd. Tavaliselt läks tal kohanemisega aega, aga nüüd tahtis kohe issiga torust alla sõita ja kohe vette ujuma ja pea vee alla ja jugade alla jne jne. Igatahes täitsa teistmoodi kui tavaliselt, mõnus.

Ja Kaspar, temalgi oli hirmus kiire, plärts vette, liumäest alla, ajas palle taga. Tema aga jubedalt kiirustas, kogu aeg oli vaja tal järgi joosta, sest kui vette kukub, siis pea kohe vee alla ja see teda pisut ehmatas. Lõpuks kui ta väsima hakkas, siis oli mõnus, lesisime lihtsalt vees.

Teised jäid hiljemalt 11 piku magama, ma ei tea, mida ma siis seal voodis mõtlesin ja keerutasin, igatahes kell 1:30 vaatasin ma ka veel kella.....

Närv oli kergelt sees.....

Rattasõit

Laupäeval tegime kogu perega tiiru Keila linna peal. Ajasime natuke vajalikke asju ja käisime mänguväljakul. Kaspar oli kärus ja Grete Mai rattaga. Polnud ammu enam rattaga nii pikka sõitu ette võtnud ja Grete sõidus on ikka märgatav areng toimunud.

Pidurdamist õpetasime talle juba suvel Hiiumaal. Ja nüüd ta kasutas seda väga hästi, ilma mõtlemata ja seal kus vaja.

Kuna Gretel on juba mõnda aega selge, kus parem ja kus vasak pool, siis tegin natuke kontrolli. Kui ta meie ees sõitis, siis hüüdsin talle, et nüüd peame näiteks paremale keerama, siis ta ka ilusti kohe keeras. Nii mugav :)

Vaba hooga oskab rahulikult sõita, varem ta polnud seda kasutanud.

Ja siis veel demonstreeris osavalt, kuidas ta ühe käega sõidab, kuigi ega seda palju ei julge lasta teha. Tähelepanu läheb käest ja õnnetused on kerged juhtuma.

Ja sõidu ajal tõuseb ka pedaalide peale sirgetele jalgadele, tõstab pepu tooli pealt üles. Ise teeme ju neid asju automaatselt ja ei mõtle, et need nüüd mingid erilised oskused on, aga nii väikse lapse juures on sellised asjad vahvad edasiminekud.

Üksi õues

Reede oli see vist. Me olime lasteaiast tulnud, õues natuke jalutanud ja toimetasime toas. Grete ronis akna peale ja nägi õues oma rühmakaaslasi Getter-Laurat ja Rogerit. Ja teatas ka kohe, et tahab ka nendega õue mängima minna. Mul polnud küll isu õue minna enam, õhtu oli jahe ka. Grete ikka ajas oma tahtmist. Ja nii siis saigi otsustatud, et paneme ta riidesse ja saadame üksi õue.

Meil maja taga hea suur rohelne õu, kus autosid ei liigu ja ohtusid vähe ja aknast paistavad nad ilusti kätte. Küll oli Gretel vahva. Algul olid need sõbrad kuhugi kadunud, aga peatselt leidist ta nad üles ja siis nad kolmekesi jooksid käest kinni ja sõitsid üksteise ratastega. Ilmselgelt lapsed nautisid omapead olemist. Esimest korda ilma emme-issita. Algul piilusin üsna tihedalt akna peal, lõpuks aga mitte.

Kui kella kaheksa ajal talle järgi läksin, siis loomulikult Grete ei tahtnud koju tulla :) Rääkis mulle, kuidas nad olid koera kakat käinud uurimas :D

Grete killud

Istume autos, teel suvilasse. Keegi ei räägi, ainult raadio mängib, äkki Grete teatab tähtsalt:
Aga mulle meelib Ronan. Ronan on minu sõber!
Selliseid konkreetseid avaldusi on ta varemgi teinud :) Need on nii armsad ja tähtsad :)


Sõidame edasi, üle tee jookseb kass.
Grete: Kas see oli kass?
Issi: Jah!
Grete: Miks see koer ei olnud?


Sünnipäeval. Karbi sees on hõbepaberis šokolaadi medalid. Grete võtab ühe ja pakub lahkelt tema kõrval olnud tädile. Me üllatusime, mõtlesime, et vaata, kui armas ja viisakas. Kõik on vaikselt, Grete ootab ja vaatab....ootab veel natuke ja ütleb: Tee palun paber lahti! :D

Ema, vaata, mis suvilast koju tõin :)

Liiga vara

Kaks hommikut on lapsed tõusnud juba 7:15, mis on meie peres ilmselgelt liiiiiiga vara. Alles nädal tagasi põõnati veel rahulikult poole üheksani vähemalt, kui mitte kauem. Isegi mina, kes varem oli alati vara ärkaja ja mulle see sobis, ei suuda seitset kellal seal ees vaadata.

Aga kohe mõtlesin ka positiivse külje peale....lapsed on head kohanejad ja kuna Grete võiks pisut peale kaheksat lasteaias olla ja seega kui ta ise ärkab on see palju, palju parem, kui teda unise peaga äratama hakata. Ja kuna ma tööl hakkan käima, siis mulle samuti on varasem reziim teretulnud. Ausalt, ma isegi ei kujuta neid hommikuid enam ettegi, et ma pean kell 8 hommikul soengu korda tegema, et ma natukenegi tõsiseltvõetavam tunduks ja näo pähe joonistama.

Grete Mai lasteaias

Täna juba kolmas päev. Esmaspäeval, esimesel päeval läks suure rõõmuga, olin temaga seal natuke koos, tegin pilte ja vaatasin, mis toimub. Tegime kalli-musi ja läksin. Grete oli ise õhinas ja rõõmus, tahtis magamagi jääda. Õhtul järgi minnes kõik korras.

Teine päev. Kodus mainis juba, et väga vaimustses pole. Magama ka ei taha jääda. Rühmas olles ikka ütles, et ole veel minuga koos. Hakkasin ära minema, siis pidigi mind kallistama jääma, aina tugevamini hoidis kinni ja nutt läks ka aina valjemaks. Lõpuks otsustasin kiire lõpu teha, kuigi endalgi nutt kurgus. Kuuslin ukse vahelt veel, kuidas ta täitsa röökis seal. Leppisime kokku, e tlähen enne und järgi. Järgi minnes oli ta rõõmus...sed aoligi arvata.

Kolmas päev. Eile sai räägitud, et proovib homme hoopis issiga minna. Hommikul ärkas ise vara ja tuju oli hea. Mõmmi kaasa ja teele. Kasvataja oli uksele vastu tulnud, mängima kutsunud ja rohkem probleemi polnudki. Jääb lõunaunele. Mainin ka ära, et esimesel päeval ja täna oli üks kasvataja, keda ta oli ka varem näinud ja see tegi tuju paremaks. Teisel päeval oli teine kasvataja ja ma arvan, et ka see mängis pisut rolli, et tuju teine oli.

Grete Mai räägib:
Suvilas. Grete mängib liivakastis ja hüüab mulle:
Emme, tule mulla toitu sööma!
Ma tänasin viisakalt ja ütlesin ära, nati vara veel :)


Kodus. Õhtu. Grete tahab legodega mängida.
Grete: Emme, sa võid ka ehitada, kui sa tahad!
Mina: Aga kui ma ei taha?
Grete: Siis ära ehita! Kas sa tahad ehitada?
Mina: Ei taha!
Grete: Natuke ikka tahad!
:D

Asjad peitu

Sellist asja pole mina varem näinud ega kuulnud ja nüüd panengi endale kirja :D Nimelt, ma ei tea, kas lapsed on nagu loomad, et tunnetavad kui raksemaks läheb, aga Kaspar on nagu koer ja peidab asju, või õigemini kaevab need maa sisse. Viimased päevad on kodus võimatu ringi käia, eriti vaipade peal, sest nende alla on kõik võimalikud mänguasjad pandud. Kaspar tõstab vaiba ääre üles ja paneb igasuguseid asju vaiba alla ja eile leidis veel ühe koha-diivani vahele, pääris palju puidust klotse oli ta sinna toppinud :) Õhtul kui lapsed magasid ja me koristama hakkasime, siis tundus see kangesti naljakas, vaatasime kõik vaiba alused ja diivanid läbi, päris palju kraami leidsime.

Õrritan :)

Grete Mai läks täna lasteaeda ja tundub, et sellega seoses võib ka suvevaheaja lõpetada. Aga eks paistab, palju ma sissekandeid teha viistin, sest ka mina hakkan vaikselt tööl käima.

Teeme pausi!

Suvi tuleb peale ja oleme palju õues ja kindlasti kodust eemal ka,

seega lõpetan praeguseks blogimise ka.

Pole nagu seda indu ja jaksu ka hetkel iga sammu üles kirjutada!

Aitähh kõigile, kes meile kaasa elasid

ning lugemas ja kommenteerimas käisid!

Ilusat suve!

Head ideed...

See blogindus on ikka hirmus hea. Vahel saavad omal mõtted otsa ja nagu ei tulegi meelde, millest kirjutada, siis lähen loen tuttavate blogisid ja kohe, hops, tuleb meelde, et meilgi samad teemad käsil.

Nimelt....mõni aeg tagasi üks tuttav küsis, et kas Grete Mai midagi kardab ka? No kohe niimoodi paaniliselt? Ei tulnud nagu pähe midagi erilist. Tuttava laps kardab hirmsasti kärbseid ja ei julgenud rõdul olla. Grete küll(siis kui rääkisime) hetkem putukaid ei kartnud, aga ega ta neid näppima ka ei lähe, nagu mõni laps, kes kohe kõik kätte võtab ja paitab. Aga nüüd siis kolmapäeval, kui suvilas olime hakkab Grete ka rääkima, et saunas on kärbekad ja toas on kärbekad ja igalpool on kärbekas ja tema ei taha siin ja seal olla. Kohe täitsa kartis neid. No ja algul siis olid sääsed ka kole- pahad, aga päeva lõuks julges neid juba anda ja venna peal maha lüüa. Aga tundub, et see oli õnneks selline hetkeline hirm vist. Päris paaniliselt ta neid ei karda, kuna rääkisin talle ka palju, et need ei tee midagi.
Rohkem teda hirmutab vist isegi igasugune mürin. Kui muru niitsin, siis ta ei tulnud üldse lähedale. Küsis ikka kaugelt, kust ma selle masina sain? Ja Hiiumaal kartis mootorratast, kui ma õigesti mäletan. Sellised ootamatud kõvad auto ja masinate mürinad hirmutavad teda küll ja siis ta on eriti ettevaatlik ringi liikumisel.


Ja teine teema, mida ammu olen tahtnud kirja panna on et Grete käib ise suure poti peal, ilma laste istmeta. Mingi aeg tagasi hakkas ta huvi tundma, et tahaks suure poti peal oma hädasid tegemas käia. Sättis siis ise oma väikse aluse sinna peale ja toimetas. Sellele alusele aga ta ei saanud ise peal, siis oli veel pinki vaja või et emme tõstaks. Enamasti pissil käis väikse poti peal, sai kiiresti tehtud, kakal aga suure poti peal. Nüüd aga juba nädal või paar käib ilma oma laste aluseta ja siis ta saab ise niisama maast poti peale kuidagi ja oskab ennast ise seal hoida, ilma et potti kukuks :D Nii et umbes kolme aastane laps saab vajadusel ise suure poti peal hakkama :)

Mis meil toimub?

Maasikasõber!

Siin on näha meie kaunis poiss!

Teisel pildil ta ronis pliidi alla sahtlisse,

tõmbas kraanikausi all oleva kapi lahti

ja hakkas uurima, mis prühikastis leidub.

Grete Mai on imekombel lasnud soojade ilmadega endale patse pähe teha,

sest siis on palju mugavam mängida, karvad ei lähe suhu :D

Üritasin viimasid ilusaid ilmu nautida ja pole siia sel põhjusel jõudnudki....

Grete läks täna üle pika, pika aja jälle lasteaeda. Üleöö on tunduvalt külmemaks läinud(meie kraadiklaas näitaks hommikul 10 kraadi) ja ei osanud kohe midagi lapsele selga panna. Ma pakun, et nad üldse õue ei lähegi, siis pole väga probleemi. Õnneks nõustus ta täna issiga minema, nii et ma ei pidanud selle vihmase ilmaga end välja ajama toast.

Laupäeva veetsime suvilas, seal olid mõelmad lapsed nii imelikus tujus, jooksid sabas ja virisesid palju, nii et see ajas mu närvi vahepeal ikka täiesti mustaks. Tahaks ju ka puhata veits.... Kui siin memmekatest rääkida, siis Kasparil on ikka mega hull aeg hetkel, nagu puuk, ausõna. Lähen WCsse, kui ukse pauku kuuleb, paterdab kohe ukse taha ja kisab, nii kaua kui välja tulen, samamoodi on siis kui välisuksest välja lähen, mõnus kaja saadab mind koridoris. Õnneks ta küll rahuneb ja on teistega hea laps, aga need lahkumise hetked...prrr. Ainult mu sabas paterdabki, mitte midagi pole võimalik teha. Nüüd paar viimast nädalat ta on minu kõrval maganud, Ainar magab elutoas Gretega. Hea rahulik on küll, aga mulle meeldiks, kui igaüks saaks oma voodis magada. Eile proovisingi siis Kasparit lastetuppa võrekasse panna. Täielik protest. Jääb süles magama, kui voodisse tõstan, tõuseb kohe üles :( Lõpuks õnnestus, aga kui öösel ärkas, siis ei olnud üldse enam nõus oma voodis olema ja nii me siis maandusimegi jälle meie voodis. Nati jama lugu, ei teagi mis teha.

Aga suvilast rääkides, siis Kaspar õppis seal kõige tavalisemat vilet vilistama :) on ikka andekas :D Puhub ilusti sisse ja tuleb täitsa korralik vile välja. Õde on muidugi kõvasti ette ka näidanud. Samamoodi õppis ta õelt ära, kuidas näpp suu peale panna ja kuss teha :) Suvilas said lapsed nende soojade ilmadega mõnusalt ringi mütata ja õhtul tuli uni ilma igasuguste probleemideta kell 9 mõlemal. Fotokat pole suvilasse kaasa võtnud, kuigi oleks ju võinud, ilus on seal praegu, lilled ja õunapuud õitsevad.

Ja sääsepunnid on meil endiselt paras müsteerium. Kasparil näevad need ikka väga imelikud välja, pisikesed täpid küll, aga kuidagi imelikult tumedad ja pole sellised nagu tavaliselt olen harjunud nägema. Õnneks ta ei süga neid ja tunduvad et hakkavad tasapisi paranema. Kogu pea on täitsa täpiline. Lisaks suutis ta neljapäeval vastu vannitoaust kukkuda, nii et suur muhk oli üleval ja marraskil ja laupäeval teise kulmu peale vastu telekalaua nurka teise sinika saada. Nii et ta näeb hetkel välja nagu sõjaveteran :) Poiss mis poiss! Ma arvasin juba, et nädalalõpuks kindlasti jõuame traumapunkti ka, aga õnneks mitte. Turnib ta ka ju igale poole kuhu vähegi võimalik ja jõudu on ka nii kohutavalt palju. Suvilas vinnas ennast puhtalt kätega ühe kõrgema tooli peale. Emaga huviga vaatasime, kaua tal kannatust jagub ja appi hakkab kutsuma, aga ponudki vaja, sai ise üles.

Kuna see aasta on Ainaril tõsine huvi igasugu istikuid maha panna, siis Grete oli kõvasti abiks. Hiiumaal said nad kahekesi puud maha pandud ja suvilas tegid pool kasvuhoonet korda, et sinna tomateid ja kurke istutada. Grete aitas mulda tassida ja toimetas jube asjalikult. Kogu aeg saadab teda naljaks jutt :) Küll ta siis õpetab vennat, mida võib teha ja mida mitte või seletab niisama :) Üks päev ta loetles mulle ette, et issit võib erinevalt kutsuda: Issi, Ainar, isa! Viimast kasutab ta nii naljakalt. Ja mind kutsub ka: emme, Ilis! Küsisin siis kas Grete Mail on ka mitu nime? On jah: Grete Mai, tütar, õde, nunnu....ja Gete Pai!

....

Lastel on käed juba mõnusalt jumekad ja varrukate äärde on randid tekkinud. Päeval oleme kolm tundi õues, õhtul veel tund-paar. :P Pole siis ime, et jume juba peal. Ja Grete on täiesti punase lapiline, tal need sääsehammustused on päris suured punnid jalgadel ja kätel. Kasparil on see vastu väiksed kublad ainult.

Olime nüüd õhtul korra kõik koos mänguplatsil ja mingid suuremad lasteaias käivad poisid tegid seal lollusi, Grete ütles: Mehed, minge eest! :D

Arenguvestlus

Lasteaedades tehakse õppeaasta lõpus arenguvestlused vanematega. Kuna meil oli see tegemata ja Grete Mai lemmik kasvataja elab meie kõrvalmajas ja tema lapsed on Grete suured lemmikud, siis otsustasime vabal päeval teha selle vestluse ära meie maja taga mängides :)

Kasvataja küsis mult erinevaid küsimusi Grete kohta, ma riputasin pesu kuivama ja aina vastasin :) Lapsed toimetasid mööda muru ja kõnniteid. Rääkisin kõigest, mis Gretele meeldib teha ja mida ta väga hästi oskab ja milles peaks teda aitama ja mida arendama. Kasvataja omakorda rääkis siis vastu, mis pilguga nemad Gretet lasteaias näevad. Kõik oli väga positiivne: igati eakohalise arenguga ja väga tubli tüdruk. Mul vist ainult kõrvad liikusid ja suu oli kõrvuni, kui kasvataja temast rääkis. Juba algusest peale on kasvatajad seda märganud, et ta on väga asjalik, saab hakkama kõigi tegevustega, mis on seotud enesehooldusega, jalanõd jalga, riided selga, pesemine, potil käimine jne jne. Tahab ja oskab aidata väga palju teisi lapsi, on eestvedaja ja teised kuulavad teda. Ta on kannatlik: kui mõni tegevus või mäng on ette antud, siis ta proovib selle ka lõpuni teha. Mingit sellist jonni, nagu tal minuga on, pole ta lasteaias praktiliselt kordagi näidanud.

Mida peaks talle rohkem õpetama või arendama? Mõtlesime koos kasvatajaga ja ei leidnudki mingit sellist asja, milles tal oleks nö maha jäänud. Leidsime, et järgmiseks võiks juba ta kuhugi huviringi panna, kas võimlema või laulma näiteks. Praegu pidi ta juba ka teistega koos laulma ja võimlema, mis alguses väga raskelt tuli tal. Mõlemad tegevused on väga meeltmööda. Kui juhuslikut pole antud hetkel mingit lastelaualu meeles, siis võib ükskõik millest laulda. Võimlemise ja tantsimisega on hetkel nii, et kui kedagi mingit huvitavat liigutust näeb tegemas, siis hakkab ka ise järgi tantsima. Viimane pikem esitlus oli Laulud tähtedega WAF koori jäljendus :D

Kasvataja nõuanne vanematele: jätkake samas vaimus :)

Kogu lapse arengu kohta tehtud tähelepanekud pannakse kogu lasteaia aja jooksul ühte kausta ja kui lõpuks lasteaed läbi saab, siis antakse see vanematele. Seal vahel on kogu lapse areng, alustades pikkusest-kaalust kuni kõneni välja, erinevad joonistused ja vestlused kasvatajatega jne. Ühte sain lugeda, kasvataja juhtis tähelepanu, kui perekeskne Grete on. Kui oli küsimus, et kes on sinu peres, siis loetes alustades vennast-lõpetades mamma-papaga. Lõpus oli veel küsimus, et kelleks saada tahad? Vennaks. Ja seal oli veel palju küsimusi ja enamus vastuseid oli seotud, kodu ja emme-issi-vennaga :)

Kui vestlus oli tehtud, jalutasin lastega Leivakotta kuivikuid tooma. Kaspar magas ja Grete lesis niisama kärul. Vaatasin teda uhkelt, nii tubli tüdruk!

Läksime pärast veel mänguplatsile, üks ema hakkas oma lapse mänguasju kokku korjama, osad asjad olid ka Grete käes. Grete siis nii ilusti küsis, et kas see on ka teie oma, pühkis kühvli käega liivast puhtaks ja pistis tädile kotti, ilma et ma peaks üldse sekkuma. See oli nii armas.

Hullud sääsed

Läksin eile lastega suvilasse. Ilm oli super, Kaspar otsustas ka esimesed 1,5 tundi magada ja nii ma sain rahulikult muru ära niita, et siis pärast sellel lesida ja lastega mängida. Päeval läks ikka meeletult soojaks, siis ei suutnud peale (pool )varjus lebamise midagi teha. Muidugi lastel tuleb kogu aeg järgi joosta. Kaspari lemmik on trepp.(ta on veelgi hullem turnija, kui Grete, kes sama vanalt mööda tavalist redelit sauna katusele ronis, nii et ma ei kujuta ette kuhu Kaspar see suvi ronida kavatseb :D ) Kaks astet seal ainult on ja ta siis käkerdas seal üles ja alla, edasi ja tagasi vähemalt poole ajas küll, kui suvilas olime. Grete on suvilas juba nagu vana kala, toimetab ringi, varem on hirmsasti aidanud aiatöödes, täna aga keegi ei viitsinud selle kuumaga midagi teha. Lesisime ja mängisime vaibal ja uurisime vanakooli mängiasju :P natuke jalutasime teiste majade vahel ringi. Grete jooksis niikuinii paljajalu, Kasparil võtsin ka mingi aeg jalad paljaks ja tal polnud sest sooja ega külma, paterdas endise hooga edasi. Mõnus, see on ju nii kasulik :)
Kui Kasparil aga õhtupoole uneaeg hakkas tulema, hakkasime koju sättima. Grete polnud veel jõudnud magama jääda, kui möödusime Ainari töökaaslase suvituskohast, kus on batuut. Ja sinna sisse me keerasimegi. Plaanis see polnud, aga kukkus nii välja ja lõpuks saime sealt minema alles kella poole kaheksa ajal õhtul. Seal saab kiikud ja hüpata ja liivakastis mängida ja mänguautodega sõita ja seal on Gretega samavanune poiss ka, Andero :) ja Grete ei suutnud miskipärast seda nime algul öelda ja kutsus teda Lisandriks :D Kaspar ärkas ka mingi aeg ja trööbeldas ka seal mõnuga ringi.
Aga kui päike hakkas puude taha minema, siis hakkasid välja tulema sääsed, mis on see aasta meeletult suured. Kasparil oli pea kogu aeg neid täis. Eile veel ühtegi punni üles ei tulnud, aga täna ärgates oli vasakpoolne meelekoht täitsa punase-täpilise kirju ja juuste sees on ka meeletult punne. Loodetavasti need väga ei sügele, see pole küll siis meeldiv :S

Grete Mai ongi kolmene :P

Sünnipäevahommik

Sünnipäevalaps käis hommikul lasteaias, seal joonistasid ta sõbrad talle pildid, laulsid sünnipäevalaulu ja loopisid õhtupalle. Grete Mai pakkus kommi ja küpsist. Enne lõunat võtsin ta koju, veetsime aeg veel lasteaia hoovis. Grete oli nii õnnelik, et sai suurte laste poole peal ringi möllata. Siis käisime poes torti valimas ja jalutasime koju. Sõime natuke ja lapsed tegid koos lõunaune. Õhtul külastas meid vanaisa, sõime torti ja Grete sai küünlaid puhuda. Õhtul käisime veel õues, rattaga kimamas ja mänguklotsi(nagu Grete ütleb :D) peal kiikumas ja liugu laskmas. Ja pärast seda oli meil veel külas onu Rein ja Grete sai temaga mängida. Mõnus sünnipäev!

Suur õde

Grete tahtis täna albumit saada, andsin...ise läksin kööki süüa tegema.....

Kaspar, tule vaatame koos!

Ära nii kiiresti keera...katki ei tohi teha!

Emme, vaata, emme ja issi!

Nii, vot nii keera!

Issi, papa, tädi Aile, vanaema, Laura.... ja mina :)

Rattasõit

Nüüd, peale sünnipäeva, on asi veel huvitavamaks läinud. Grete Mail on nüüd 3 ratast :) Üks beebiratas oli tal varem, sellega õppis ta toas juba talvel sõitma. Sünnipäeval sai ta mu ema toodud tõukeratta ja suur sünnipäevakink ol ju ka veel päris suur ratas. Viimasesse suhtus ta erilise ettevaatlikkusega. Kui sünnipäeval see välja toodi, säras ta nägu küll õnnest ja üllatusest , proovis selga ka ronida, kuid järgmine hetk juba pakkus kõigile teistele sellega sõita, peaasi et ise ei peaks :) Kui aga külalised hakkasid lahkuma, siis hakkas ta ka oma ratast rohkem proovima ja sõit tuli juba päris ilusti välja, hoo üles saamise hetk oli kõige keerulisem. Siis proovis õues ka, aga pisut raske tundus vist. Siis nägi ta aga tõukeratas ja sattus sellest vaimustusse. Kuigi ta varem pole sellist asja proovinud, oli sellega sõit tal eriti käpas. No ja siis läks lõpuks ikka oma vana tuttava ratta peale lõpuks üle ja väntas oma beebikaga ringi.

Täna läksime päeval õue. Kõigepealt sõitis ta tõukekaga, siis beebikaga ja lõpuks ikka nõustus ka uuega sõitma....no ja siis ta enam maha tulla ei tahtnudki :) Sõitmine tuli juba väga hästi välja. Lõpuks sõitis juba nii kiiresti, et ma jooksin kõrval. Ja päris lõpuks, kui hakkas väsima, siis kukkus ka mitmed korrad, aga õnneks mitte väga hullusti. Ainar keerab sadula ka pisut kõrgemaks ja siis peaks veel eriti hästi sõita saama :)

Pidupäev

Täna oli Grete Mai suur sünnipäevapidu. Väga vahva oli! Täname kõiki, kes tulla said, täname vahvate kingituste eest ja kõiki(ka neid, kes kohal polnud) kes olid ratta-kingituse tegemisel abiks. Suur, suur aitähh kõigile!

Fotografeeris Siret :P