Ma olin WCs ja Grete hüüab, et tule vaata. Selline vaatepilt oli siis mul elutoas, ma ei tea, kui kaua ta seal nii oli olnud, aga üks päev ma lähen mõnelt hipodroomilt läbi ja panen meie andeka lapse sinna kirja :D
Grete vaatab telekat
Reaalsus-selline on üks tegelik 2 aastane!
Meie pere 2 väiksemat
Lemmik koht, seal on mõlemad rahul!
Grete pole varem lasnud mind oma juuste kallale....
Grete Mai üks lemmik tegevusi on poes käimine. Ta ostaks poe vist üllatusmunadest, kõrrejookidest, kommidest ja Barnidest tühjaks
Grete on lahke tüdruk ja andis oma kutsule süüa...banaanilaaste :D
Gretest ka siis. Tegelt temast oleks päevad läbi pikki jutte kirjutada, sest pidevalt on midagi teoksil ja juttu jätkub tal kauemaks.
Esmaspäeval algas siis tema lasteaiakarjääri 4 nädal, mis juba teisipäevaga lõppes, kuna kahtlustasin, et tal hakkab nohu tulema. Määrisin talle siis veitnami salvi rinnale, sisse andsin nohu siirupit ja tuppa panin "lõhnama" küüslaugu. Kuna nädalalõpus Hiiumaale minek, siis ei tahtnud ma kuidagi selle haigusega leppida. Kolmapäeva hommikul helistasin ikkagi lasteaeda ja ütlesin, et Grete ei tule ennem järgmist teisipäeva. Proovin haigusele varakult jaole saada ja ravida. Eks siis paistab, kuidas talle see pikk vahe mõjub. Kolmapäeval tegelt nagu nohu polnudki, ta aevastas ainult tihedalt, aga neljapäevaks oli ikka tatt ka platsis. Ehk ikkagi järgmine nädal saab ta juba lasteaeda minna, sest tundub, et nii talle, kui ka MULLE on seda hädasti vaja.
Ma olin juba unustanud, kuidas on kahe lapsega päevad läbi kodus olla. Grete ei saa piisavalt oma energiat välja elatud ja siis kipub vennat kiusama ja palju jorisema ja jonnima. Ja kuna ma ise ka väsinud, siis ei jõua temaga tegeleda nii palju nagu ise tahaksin ja palju tema tahaks.
Lasteaed on ikka selles suhtes tõeline kingitus. Ta väsitab ennast seal piisavalt ja õpib uusi asju ja seltsib teistega. Eile ta näiteks luges mulle ühe liisusalmi, millest meil pole kodus küll juttu olnud, ju siis lasteias:
Patsu, patsu,
veere veere kakku,
sups ahju!
Mämmm, mämmmm
:D Ise tegi veel kätega liigutusi ka juurde ja oli nii õnnelik. Mina tean seda beebikoolist, aga seda tema küll ei mäleta.
Üldse ta õpib praegu suht kiirest endale asju pähe. Viimase aja hitt on lasteaulude karaoke-plaat, mida päevad läbi vaadatakse. Palju laule on talle juba tuttavad, Põdramaja ja Kalade laulu refrääni teab ilust peast, teistel lauludel laulab erinevaid kohti, mis meelde on jäänud. Ja ise tantsib ja teeb liigutusi järgi.
Ja jutt käib tal iga tegevuse juurde, nii armas on seda kuulata. Mingeid erilisi kilde ta ei räägi, mida oleks üles märkida, aga jutt iseenesest on mõnus.
Kaspar on tal endiselt Kapsal, niima-niimoodi, niipidi-niitibi.
Eile polnud internetti ja ta ei saanud oma multikaid vaadata, õhtul ütles siis Ainarile: "Inta ei tööta!"
Jõi laua taga morssi, väike tilk läks pükste peale: " Vaata, väike tilk. Emme, pole ullu!"
Paar päeva tagasi õhtul avastasin, et tal on ülemise huule peal nagu sinikas. Mõtlesin, et mis see nüüd siis on, et kas on Kasarile liiga lähedal olnud ja ta on lutsutanud :D, sest lasteaiast tulles seda polnud. Siis aga nägin, et see on terve ülahuule peal selline poolring. Ju ta oli multikaid vaadates ja Jänksi juues unistama jäänud ja selle pudeli vaakumiga endale külge tõmmanud. :D
Ja tegelt on nii, kui ikka üles ei märgi kohe, mis ta vahvat ütleb, siis läheb see väga kiiresti ka meelest või tuleb uusi asju nii palju peale.
Tegelt, kui välja jätta 2-aastase jonn ja tahtmised, millest ta isegi aru ei saa, siis ta on jube armas. Just see jutt, mis ta praegu räägib ja kui palju nii väike inimene on võimeline õppima. Kehaliselt on ta hästi aktiivne ja liikuv ning mõnusalt vastuvõtlik kõigele uuele, mis tema ümber toimub. Tubli tüdruk!
No comments:
Post a Comment