Emad, vanaemad, mammad...lapsevanemad?!

Siin üks "ema"-laul, mida eales kuulnud olen, minul igatahes irvitus on siiani näol :D Aitähh, Siret, seda jagamast: http://www.youtube.com/watch?v=tfyyGQxZrAY

Homme on Grete Mai lasteaias esimene lastevanemate koosolek. Ausalt, ma ei tunne siiamaani, et ma oleks lapsevanem, kuidagi ebareaalne tundub, et ma olengi nüüd kahe lapse ema. Mul, MINUL on kaks last!!??? Uskumatu!!
Emad on hoopis teistsugused ju...sellised nagu minu ema kunagi oli, kitli ja keemiliste lokkidega, pliidi ees :) Ta oli alati varakult üleval, pani meile asjad kooli jaoks valmis, keetis moosi ja mahla ja marineeris kurke ja kõrvitsaid. Ta valmistas alati ette kõik meie sünnipäevad, küpsetas kooke ja hakkis salateid. Ta oskab taimede eest hoolitseda(mul ei seisa üks lill ka kodus potis, needus noh), peseb käsitsi nõusid ja koorib tavalise noaga kartuleid.(minul on selleks karulikoorimis nuga, sest tavalise noaga ma võin lõpuks ainult kartuli kuubikuid saada) Emad oskavad igasuguseid asju teha, mida lapsed ei oska.
Praegu on ta üks lõbus vanaema mu laste jaoks, energiat tal igatahes jätkub, et oma lastelastega mängida. Grete on temaga koos olles alati väga rõõmus ja hakkaja. Ja Kaspar on ju meie pere esimene poisslaps, Karu-poeg nagu ema teda kutsub :) Ta muretseb ikka, kas lapsed on terved, soojalt riides ja kas neil talvesaabaste see villased sokid on. Ja juba väga ,väga pikka aega pole ta enam väilmuselt see keemiliste lokkide ja kitliga ema, kellest ma varem kirjutasin :) Väga palju me küll ei kohtu, aga pea iga päeva suhtleme kasvõi neti teel,nagu tänapäeva moodsad vanaemad ikka.
Aga vot, kui vanaemadest rääkida, siis tänapäeva vanaemad pole kaugeltki sellised nagu vanasti vanaemad olid. Nagu minu vanaema, kes elab maal ja kellel on loomad ja kelle juurde lapselapsed kõik suveks komandeeringusse saadeti. Tänapäeval on vanaemadel rohkem tööd, kui kunagi varem, rohkem kui neil noortel emadel, kes nüüd lapsi "kasvatavad".
Tänapäeval on vanemade eest minu lastele hoopis vana-vanaemad, mammad nagu me neid kutsume. Vat nemad on nagu meie vanaemad kunagi. Nemad enam tööl ei käi ja neil on lapse-lapse-lapste jaoks rohkem aega. Nad on palju rahulikumad, nad saavad lastega palju paremini hakkama, kui laste oma emad. Kogemused, kogemused. Meie laste mammad elavad Hiiumaal ja see on paljude jaoks ju eksootika.:) Suvel on seal lastel ikka tõeline paradiis.
Ja tegelikult on Gretel ja Kasparil olemas ka veel vana-vana-vanaema, kuidagi liiga pikk ja lohisev nimi, tema on Ainari mamma, Grete Maile ja Kasparile siis vana-mamma :) Tema on juba 90 aastane ja nagu öeldakse, siis 5 põlvkond polegi enam sugulased. Vana-mamma juures oleme me lastega küll külas käinud, aga tõesti, vanusevahe on juba liiga suur, et lapsed temast midagi aru saaks. Nende jaoks on kõik vanemad inimesed juba mammad.
Huvitav, et sellised vihmased ja hallid ilmad panevad igast naljakate asjade peale mõtlema. Igatahes mulle lihtsalt tundus täna hommikul, et kuidas mina küll sinna lastevanemate koosolekule lähen, ma ju pole lapsevanem. Tunne on selline, et peaks oma ema sinna saatma :D Vat tema on ema.....
Mina olen veel laps niikaua, kui elavad vana-vanaemad ja mammad ja vanemad ja emad, kelle käest saab neid õigeid hapukurke, punasesõstra mahla ja maasikamoosi :)

Mul on veel palju õppida.....