Sinepivann ja lepatriinu-sokid

Eile sai õhtul ära proovitud üks vanakooli kodune ravim - sinepivann jalgadele. Kuna Kaspar tegi veel õhtust uinakut, siis mõtlesin kõige ennem ise jalad sooja panna ja Grete kampa võtta. Aga sellest ei tulnud head plaani, sest Grete kardab meil kõiki selliseid "kahtlase" väärtusega asju nagu tuld. Ei meeldinud talle see kollane vesi...kahjuks. Mängis siis selle aja puhta veega soojas vannis. Mul aga jalad said soojaks ja täna hommikul tundub, et nohu on küll paremuse poole liikunud.

Kui Kaspar ärkas, võtsin tal ka jalad paljaks ja sulps vanni. Ta ei oska veel midagi ju karta. Tal hakkasid kohe jalad käima, nii et kogu vannitoa põrand ujus. Apteeker kusjuures soovitas ka käed sooja vette panna, nii ma siis vahepeal kukutasin ta vannipardi "kogemata" vette. U 10 min olime vist, siis kohe villased sokid jalga ja teki sisse. Tervis tuleb!

Ma ei tea ainult, kas ka Gretel....terve õhtu on ta turtsunud...tatti ei tule, aga aevastab pidevalt. Mul oli ju plaan ta homme lasteaeda viia, nii et võtsin kõik ravivariandid kasutusele, mis pähe tulid, sudafedi siirup, humer ninna(see sai ka pärast suurt meelitamist tehtud), vietnami salv rinnale ja õhtul, kui ta oli magama läinud, siis käisin ka salaja ninale määrimas. Tahtsin talle ka nö lepatriinu sokke proovida, aga ei taha ta neid täppe talla alla :( Kollaseid jooditäppe! Loodame siis, et need esialgsed variandid aitavad suurema nohu ära hoida. Kuigi kahtlus on hinges, et nohuse lapse ma täna lasteaiast tagasi saan...või mis veel hullem, ennelõunase kõne kasvatajalt, et Gretel nohu!

.....

9:50 sain telefonikõne, et võiks ikkagi Gretele järgi tulla...... eks me siis ole edasi kodused.