Kaspar turnib, ronib, lükkab, kükitab. Need ta viimaste päevade saavutused.
Kui taburetti näeb, siis saab kohe pahaseks, kui see on vastu seina pandud, sest siis ei saa ju seda lükates edasi käia.
Kui on mõni madalam aste või kast või ükskõik misasi, siis sinna otsa proovib ta ronida ja ronib ka.
Kükitab...seda ta veel pisut harjutab, sest kükitamine pole mingi käkitegu :D
Ja üldse...Kaspar on lihtsalt üks imearmas kaval poisiklutt, muie on kogu aeg näos, kõva häält teeb siis, kui tõesti enam midagi muud ei aita ja jutustama on hästi palju hakanud, pä-pä-pä-pä, la-la-la. Õde räägib samamoodi vastu ja nii nad siis oma vestlusi peavad.
Ja hullumoodi tükeldab paberit, andke ainult kätte: ajalehed, ajakirjad, salvrätikud, õe joonistamispaberid, ükskõik mis peaasi, et paber.
Vahest loeb raamatuid ka ;)
No comments:
Post a Comment