19.12.09

Toidumürgitus või kõhutõbi?

Jälle peab tõdema, et tervisega on meil vedanud, oleme varem puutumata jäänud ka igasugustest okse-ja kõhuviirustest, mida viimastel aegadel jube palju liikumas on.

Paar päeva tagasi, neljapäeval olime Kaspariga kodus nagu ikka, äkki mul hakkab pea ringi käima ja seest keerama, päris kehva oli olla. Õnneks Kaspar magas ja ma sain ka pisut pikutada, muidu oleksin veel kuhugi pikali kukkunud. Kui Kaspar ärkas, siis pikutasime veel koos edasi, kuna mul oli ikka nii kehva, et liigutada ei tahtnud, rääkimata Gretele järgi minekust. Lõpuks pidime ikka voodist välja ajama ennast ja no siis tundsin, et nüüd tuleb kõik üles..... sellist asja pole mul varem olnud :( Ja oksendasingi.... :( Aga see muutis tegelt kõik paremaks, normaalne enesetunne tuli tagasi ja polnud mul ka järgmine päev midagi viga, nii et süüdistasin mõnda toitu, mida olin söönud ja mis ei sobinud.

Aga...laupäev....täna hommikul. Kell oli umbes 6:45, kuulen, et Grete Mai hüüab, mõtlesin, et jube vara on küll ärkamiseks, lähen ruttu ta juurde, pakun vett ja küll magab edasi. Tema aga istus nukralt oma voodil, pime oli ka ja kui äkki taipasin, et ta oli oksendanud, siis läks mul uni hoobilt minema. Grete oli ka segaduses, sest temalgi oli see esmakordne asi, pole ta varem ei okendanud ega ka kõhuga probleeme olnud. Hakkasime siis tegutsema, ruttu riided seljast ja pesema, sest see lõhn oli ikka päris jube ja Grete enesetunne ja maitse suus kindlasti veel halvem. Saime kõik puhtaks ja kuivad riided selga, Grete ka ei kurtnud, et halb oleks või kõht valutaks ja lootsin, et ehk ühekordne jama...eile õhtul sai hilja veel palju söödud ja äkki sellest. Kui äkki oli vaja kakale minna...kõht täitsa lahti...nii me siis nüüd käime natukese aja tagant kakal ja peseme aluspükse. Ma hirmsasti loodan, et tegemist pole mingi viirusega, sest siis oleme varsi kõik vetsu järjekorras.

Ikka juhtuvad sellised asjad, kui Ainar peab ära olema.... nüüd ma toimetan siin kahe lapse ja ühe lahtise kõhuga. Õnneks on Gretel tuju hea ja mängib rahulikult. Saame sellestki asjast jagu :)

TÄIENDATUD:(kell11:05) kell 10 küsis Grete juba uuesti magama, üsna vaevatud olemisega ise. 10:45 jooksis oma toast välja, pisut köhides ja oksendas ka kohe esikusse :( Nii kurvake ja väsinud kuidagi. Läks kohe uuesti teki alla pikutama, venna ärkas. Oh jeerum, tema ju käputab igal pool ringi ja tundub, et see on viirus, nii et ega temagi puutumata ei jää. Tegin kiire tel.kõne sõbrannale, et nõu küsida, mis ma tegema pean. Sain teada, et piimatooteid ei tohi kindlasti anda ja kui siis banaani, see pidi kõhule hea olema. Ja palju juua. Nii hea, kui on targemaid inimesi, kellele saab iga kell helistada. Aitähh, Ketlin! ;) Ja Siretile ka suured tänud!(tuleviku tarbeks kirjutan veel üles, et leiba ei tasu ka anda, haput jooki või mustika kisselli võib juua anda, kuivikuid närida) Koristasin toad, pesin põrandad. Grete on oma toas voodis, tuju läheb korraks jälle paremaks, laulab: "Päkapikk, päkapikk olen ma, uhke tutimütsiga!" Tuulutame tube!
Lõunauni tuli lastel peale juba 13 ajal. Siis sain lõpuks Gretet kraadida ka. 38,4. Ma ei uskunudki. Mõlemad lapsed magasid 2,5h. Ma lihtsalt nautisin vaikust ja vaatasin telekast " Ingel nimega Michael'it", armas film mu arust.
Kui Grete tõusis oli ta omadega päris läbi. Väsinud ja kurnatud. Juua ka algul üldse ei tahtnud. Pikutab diivanil ja vaatab poolkinniste silmadega multikaid.
Pärastlõunal jõudis issi koju, see tegi korra meele rõõmsamaks ja issi kaissu jäädi korraks veel magama. Sain kraadida veelkord, 38,9 juba. Õnneks enam seest midagi välja ei tule, ehk hakkab nüüd paremaks minema.

No comments:

Post a Comment