Tuulerõuged ja külmapühad

Heh, sellest on juba kaks nädalat möödas, kui ühel esmaspäeval Grete Mai täpilise kaelaga ärkas. Selge, tuulerõuged! Kuna tal lasteaias rühmas olid need liikvel, siis oli vaid aja küsimus, millal täpid meie majja ilmuvad.

Esimene nädal: Kaspar oli terve ja käis veel lasteaias. Kodus oli oluliselt lihtsam olla ühe peagi 5 aastaseks saava lapsega kui kahe pudinaga. Täpid sai üle loetud, perearstile teada antud, zyrtec sügeluse vastu sisse ja päevad kulgesid suht ilusti. Esimesel päeval oli 38 palavik, teisel juba pisut üle37 ja peale seda kadus. Vaid teisel ööl oli magamine keeruline, ülejäänud ööd oli uni sügav. Gretele on kogu aeg räägitud, et magades lapsed kasvavad ja haigused paranevad :) 4-5ndal päeval tulid viimased punnid, aga julmalt oli neid üle kere küll. Kaela juurest oli ta totaalselt roheline, lisaks öösel higistas ka veel ja siis läks värv laiali. Ise ta arvas, et ta on nagu pool shreki :) Printsess ta igatahes polnud, sest esimestel päevadel ta isegi ei tahtnud ennast peeglist vaadata, nii koledad täpid pidid olema. Algul oli ta oma välimuse pärast üsna õnnetu, aga see möödus.

Teine nädal: Kasparil uuesti nohu ja köha, nii et mõlemad lapsed kodused. Kolmapäeval oli suurpäev, lõpuks sai pesema. vaht oli ka roheline ja pääris palju läks ikka keha heledamaks. Nüüd kui teine nädal läbi saamas, on nägu juba suht puhas, aga juuste pealt ei taha värv kuidagi maha tulla. Kaelalt ja tuka alt juuksed veel õrnalt rohekad. Grete hakkas ka nädala lõpus köhima, ei taha need haigused lõppeda. Lapsed ise ka väsinud toas passimisest. Õues ju -30kraadi külma öösiti ja päeval praegu ka alla -20. Ei julge kuidagi nendega veel õue minna. Järgmiseks nädalaks lubab vist juba soojemat, ehk selle külmaga saab ka selle aasta külmaliane läbitud ja rohkem külma ei tule.

Kasparile ootan ka pikisilmi tuulerõugeid. Homme saab täpselt kaks nädalat täis Grete täppide ilmumisest. Peiteaeg olevat kuni 20 päeva, nii et kõik on veel võimalik. Muidugi eile õhtul nägin ta kaelal üht lootustandvat täppi. Täna on see villiks muutunud, ei tea kas ongi kõik....???

Kokkuvõttes võiks öelda, et Gretega läks see haigus küll suht kergelt, polnud sügelust ja roheliseks tegemise vajadusest sai ta ka aru. Kärnasid pole ta ise ära kraapinud, nii et täitsa talutav haigus. Loodame, siis, et üks laps on nüüdseks immuunne :)

Ilusat talve järku!

Kaspar mähkuvaba

Minu esimene uusaaasta lubadus on täidetud. Kaspar käib potil: ööd ja päevad on kuivad :) Alustasime 1. jaanuarist, esimesed päevad olid pisut keerulisemad, aga juba paari päeva pärast oli ta valmis juba õue minema mähkuta ja ka öösel magama mähkuta :) Ja kuna ta pole rahul sellega, et pissides väiksest potist alatasa üle läheb, siis tänaseks on seis selline, et ta käib enamus ajast suure poti peal. Kõik on rahul :)

Täitsa uus!

HEAD UUT AASTAT!

Pilt on tehtud 23.12.2011 kui meil pooleks tunniks elekter ära läks :)

l

Lotta 7

Lotta sai 7. Uskumatu, aga järgmine sügis läheb ta juba kooli :)

Meie lapsed olid nii elevil sünnipäevale minekust, sest nad polnud kuskil mängutoas ammu käinud. Said hüpata ja joosta ja mängida, nii et nahk märg. Kasparile hirmsasti meeldib hüpata ja batuut oli tihti tema päralt, kui just Grete Mai temaga ei ühinenud. Siis oli jama, Kaspar põrkas siis kuidas jumal juhatas, ma ikka kardsin et midagi võib juhtuda. Õnneks aga ei juhtunud ja kui kojumineku aeg kätte jõudis, olid lapsed rahmeldamisest nii väsinud, et mingit vastuvaidlemist ei tulnudki. Kaspar uinus autos sekunditega :)

Grete Mai rühma isadepäev

Pidu oli vägev! :DD

Ettevalmistustega hakati juba tükk aega varem pihta, et leida 5 ema, kes tsirkust teeks :)) Nimelt siis lastele ja isadele üllatuse valmistaks ning mängiks "Kolme karu" näidendit. Algul ei võtnud küll emad vedu, aga kuna meil on fantastiline rühm tegelt, siis saime osatäitjad kokku.

Tund varem kogunesime lasteaia saali, et kõik koos näidend läbi harjutada, kostüüme proovida ja näod ette joonistada. Ma pakun, et see oli kogu õhtu üks koomilisemaid üritusi üldse :)

17:30ks tuli isad lastele järgi ja koos mindi hoovi peale. Jah, meie isadepäeva pidu toimus õues ja see oli väga vahva idee. Me varjasime ennast saalis, mille aknad olid hoovi poole ja nägime kõike toimuvat. Lapsed esitasid isadele luuletuse ja laulsid. Enne etendust tehti isadega koos ka veel üks tants ja siis tuli meie kord :) Päris lõbus oli :) Tüdruku osatäitja väitis, et tal läks midagi sassi, aga ma siiani ei usu seda :) Õnneks karud olid laval vaid loetud minutid ja vastutasuks saime kõva aplausi :)

Pärast seda sai teed ja kringlit ning juttu rääkida.

Ilusat isadepäeva!

Vahepeal...

Nonii, viimane pikem postitus sai tehtud oktoobri algul, proovin selle lünga mõningate uudistega täita. Üritasin muidugi ka seda varem teha, aga programm ei tahtnud mu pilte üles laadida ja nii see jäigi. Loll on see, kes vabandust ei leia, eks...

Alustan hoopis sellest nädalast ja liigun ajas tagasi. See nädal on üle mitme kuu täiesti harkordne olnud, lapsed on 4 päeva mõlemad lasteaias käinud. Esmaspäev oli neil lihtsalt puhkepäev, või tähendab tundus, et Kasparil hakkab köha tulema, hingamine läks raskeks. Mingi juhuse läbi sain aga kohe rohuga hingamise korda ja teisipäeval oli ta juba lasteaias ning probleeme polnud. Lasteaias läheb mõlemal hästi, hommikuse ärkamisega on endiselt probleeme, aga kui lapsed lõpuks üleval, siis rühma lähevad nad rõõmuga. Ainult, et Kasparil on vaja kinnitust, et emme-issi tulevad õhtul järgi ja see teeb ta tuju rõõmsaks. See nädal on isadepäeva nädal, Kasparil oli pidu juba ära, Grete Mail on täna, reedel. Grete Mai loeb vahest kodus harjutamise mõttes üht päris pikka isadepäeva luuletust, nii hea mälu on ikka lastel. Üks vahva laul on ka nende rühmal, lasteaeda minnes ikka kuulen, kui nad seda korduvalt läbi teevad, koos tantsu ja liigutustega. Joonistatakse isadest pilte ja meisterdatakse kaarte. Vahva nädal ja mul on hea meel, et lapsed juhtusid just nüüd terved olema...sest....

...viimased kuu aega on küll vahelduva eduga keegi haigusega kodus olnud. Kaspar siis põhiliselt, aga eelmised kaks nädalat nohuga ka Grete Mai. Kaspar sai ka Gretelt nohu ja nii me siis kodus olimegi. Õnneks on soe sügis ja õues saab ikka liikuda. Jalutame siis mööda linna, käisime mänguväljakutel ja niisama maja taga värsket õhku hingamas. Samas ega see lihtne pole nende kahe väänikuga korraga kodus olla. Päeva jooksul tuleb kõvasti ka riidlemist. Küll kisutakse mänguasju ära või segatakse teineteise mänge. Kaspar käib ise täitsa tüli norimas, pigistab Grete Maid on pisikeste näppudega ja see teeb tegelt hirmsasti haiget, siis Grete ikka kaitseb ennast ja nii see kisma lahti läheb. Lõpuks jooksevad nutuga mõlemad mu juurde.

30. okt oli meil aga üks suurem õnnetus. Kaspar kukkus möllamise hoos vastu voodi nurka ja lõi esimese hamba paigast. Ehmatus oli ikka päris suur, ma olin ise see hetk ka laste juures ja nägin kõike pealt. Lihtsalt juhus: Kaspar komistas ja täpselt vastu voodit. Võtsin ta kiirelt sülle, ige oli kõik valge, hammas sissepoole kaldu. Mu imestuseks verd ei tulnud. Kiirelt helistasin oma hambaarstile ja saime kohe kohale sõita. Õnneks on see Keilas. Pakkisin lapsed sisse ja kiiruga arstile. Kaspar oli ikka päris õnnetu, lõunauni oli ka lähenemas ja väsimus tegi oma töö.

Jooksime autost kabinetti, Kaspar mul süles, ütlesin lihtsalt: "Emme poja!"

Kaspar mu õlal sosistas: "Olen küll! :)"

Saime natuke oodata, lapsed mängisid eesruumis ja Kaspar oli täiesti rahulik. Grete Mai käitus ka nagu tõeline suur õde, pakkus vennale vett ja tõi mänguasju ja oli vana rahu ise ja sai kõigega ise hakkama tublisti. Arsti tooli istudes oli Kaspar mu süles, mulle näitas ta hammast ilusti, aga arstile mitte nii väga. Algul tegi suu lahti, õnneks arst suutis selle ajaga kiirelt asja üle vaadata ja siis pistis Kaspar nutma. Läks õnneks, midagi hullu polnud, hammas on suht kinni, peame seda puhtana hoidma, et põletikku ei tekiks ja lihtsalt jälgima. Õhtuks läks ülemine huul täiesti paiste ja seest poolt tumesiniseks. Paar päeva oli Kaspar ikka täiesti teist nägu :( Hammas tegi küll kõvemaid asju süües kergelt haiget, aga muidu oli kõik kontrolli all. Praegugi, kui möödas on pea paar nädalat hammustab ta pigem teise poolega ja on ettevaatlik, aga kokkuvõttes tundub, et oli õnnelik õnnetus. Hammas on antuke sissepoole kaldus, aga ei midagi hullu. Poiss mis poiss!

Eelmise kuu keskel oli lasteaias pildistamine. Pildid oleme küll ära tellinud, aga kätte pole veel saanud. Üllatavalt ilusad olid isegi. Grete Mai ja Kaspar tegid koos ka pildi ja olid väga armsad seal. Ainuke asi, mis ebaõnnestus oli see, et ma olin Kasparile ilusa lipsu ja vesti leidnud ja ta kategooriliselt keeldus seda selga panemast. Aga ega see maailma lõpp pole. Kange iseloomuga on see poiss aga küll. Ma olen vaid kõrvalt näinud, kus poes lapsed pikali maas jonnivad, aga ise veel kogenud polnud. Grete Mai pole sellist asja veel teinud. Kaspar aga suutis ka selle kogemuse mulle anda. Olime lastega jalutamas ja käisime poest läbi. Võtsime paar siakest pargis söömiseks. Vaidluseks läks aga ühtede saiade pärast, mida ma ei tahtnud võtta, aga Kaspar soovis ja nii ta seal poes kõhuli oma arvamust avaldas :) Müüja läks ka mööda ja küsis, et kas on mõnus :) Mulle tegi see situatsioon pigem nalja, kui endast välja ajas, sest Kaspar paistab siis päris koomiline :DD Sama on ka näiteks lasteaia võimelmispluusidega, mina seda talle igatahes hommikul selga ei saa. Pistab kisama, viskab pluus kappi ja keeldub selga panemast. Nüüd on nii, et ta saab asjad ise selga ja seljast ära ka, nii et jõuga ma tal riideid seljas ju ei hoia. Minu üllatuseks oskab ta isegi lukku kinni panna :)

Grete Mai...kohati juba nii asjalik, et hirm hakkab :) Praegu tunneb ta erilist huvi numbrite vastu, leondab ta neid juba päris palju, nüüd proovib kirjutada ka...vahelduseks tähtedele. Vaatab kella ja sealt pealt kirjutab maha. Ükspäeva jalutamas käies, läks ta meil nii pikalt eest ära, et pidi üksi teed ületama. ma olin nii kaugel ka, et poleks talle appi jõudnud, kui ka mõni auto oleks tulnud. Jälgisin siis ta käitumist, läks ettevaatlikult tee äärde, vaatas mitu korda, ega autot ei tule ja läks kiirelt üle tee. Mul oli küll kergelt hirm, et kui ka peaks nüüd auto tulema, et mis siis teha...aga ta käitus täiesti ideaalselt :)

Kui vaja, siis hoiab oma vennakest väga, aitab teda ja kaitseb. Kui nag millegagi koos hakkama on saanud ja ma neid korrale kutsun, siis mutuvad nad kohe liitlasteks, kallistavad üksteist ja võtavad käest kinni, ning Grete hakkab Kasparit kaitsma. Kaspar ka ikka vahest läheb Gretet lohutama, kui midagi on juhtunud. Grete on ka kõva vabanudse paluja. Ta küll algul võib mulle vastu karjuda ja oma tujusid näidata, aga kui ikka ma ta oma tuppa järgi mõtlema saadan, siis tuleb sealt rahumeelselt tagasi ja palub vanadust, kui halvasti on käitunud. Kuigi vahest mulle tundub, et ta oskab isegi seda ära kasutada...et kui andeks palub, siis kohe on kõik hästi. Korra on ta nüüd ka mänguplatsil mind löönud, tuju oli vist paha ja täiesti asjatult. Siis jäi ta nädal aega oma lemmikseriaalist "Kälimeestest" ilma. See mõjub ikka kõige paremini, väga hästi saab aru, et tõsi on taga, kui ma midagi täitsa ära keelan. Kälimeeste vaatamise järgi on tal ikka täielik vajadus :) isegi nädalapäevad on viimasel ajal selgemaks saanud tänu sellele. Esmaspäevast neljapäevani on nädalapäevade nimed kuidagi loogiliselt, aga siis tuleb reede, mitte viiepäev :) aga reedel on Kälimehed ja nüüd tundub see reede peale neljapäeva kuidagi eriiti loogiline :DD

Ahjaaa, meil siin oktoobris millalgi tekkis ka koduloom. Gretele hirmsasti meeldivad teod. Ja üks on meil nüüd kodus karbis :) Talle pannakse juua ja lehti. Algul oli vaimustus suurem, nüüd vahest käib ikka vaatamas, mis tigu teeb :)

Ja nüüd tuleme ringiga selle nädala algusesse tagasi. Kui meil see nädal ainuke lasteaia vaba päev oli. Mõlemad lapsed olid kodus, öö oli keerluine olnud ja mul päeval tuli vägisi uni peale. Hommikul aga magasime kaua ja tänu sellele Kapsar ei tahtnud lõunaunne kuidagi jäädal. Minul aga tuli juba voodis uni peale. Grete Mai niikuinii vabal päeval lõunaund ei maga ja tema oli üleval. Äkki tuli mulle ütlema, et Kaspar ajas mahla maha. Ma läbi une ütlesin, et pühi paberiga ära ja magasin edasi. Kui ma ärkasin, oli juba pime, Kaspar magas ka mu kõrval ja läksin kööki....ja oh siis mu ...ma ei teagi mis sõna seda kõige paremini iseloomustaks, sest üllatus polnud see kindlasti. ma olin täiesti hämmingus, ma ei osanud isegi lastega pahndada... ühesõnaga, see "natuke" mahla oli tegelt terve tassitäis ja nüüd polnud see enam mitte tassis vaid köögilaua, toolide ja kõige rohem seina peal. See oli nii õudne, et ma suurest emotsioonist hakkasin nutma täiesti. Lapsed oli täitsa ära ehmatanud, et mis mul nüüd viga on. Aga see oli arooni mahl ja ma teadsin, mis peal koristamist sellet pullist järgi jääb :( Kõik muu peale seina sain puhtsaks ja nüüd jooksevad meil köögi seina peal "ilusad" hallikas-sinakad nired mööda seina alla. Lapsed käisid pool õhtut veel kikivarvukil mööda kodu ja Kaspar korrutas: "Emme on kurb, emme on õnnetu!" See hetk ma tundsin, et lastega pahandamisest pole pooltki nii suurt kasu, kui tõelistest emotsioonidest :)

Isadepäev Kaspari rühmas

Kaspari rühmas oli kolmapäeval, 09.11 isadepäeva pidu. Nii pisikesed ikka ise suurt kaasa ei tee. Kasvatajad olid küll mõned laulud ette valmistanud, mis lapsed isadega koos pidid tegema, aga lauljateks olid ikka rohkem kasvatajad ise ja mõned üksikud isad. Kaspar keeldus üldse issi juurde minemast ja rippus mu jala küljes. See eest oli Ainaril hoopis tublim partner: Grete Mai. Tema juba kõiki laule ja salme teadis ning tegi kõike hoolega kaasa.

Etteasted läbi, mindi laudade taha meisterdama. Vat sellest võtsid osa kõik pisemad. Kõik erinevad vahendid meisterdamiseks olid laudadel ja igaüks siis valis ise, mis meelepärane oli. Joonistamine oli küll põhiline, aga ka vooliti ja kleebiti. Meie omad tegid siis käejälgi ja ühe punkari orjentatsiooniga roosa lumememme :D Ja varem oli ette valmistatud igale isale lapse käejäljega kaart, mis siis suure kallistusega koos isadele üle anti.

Regulaarne....

Kui teised inimesed käivad regulaarselt trennis või kosmeetikus või kus iganes, siis meil on nüüd saanud tavaks käia iga esmaspäev perearsti juures.

Nimelt...pärast eelneva postituse(19.09esmaspäev)) arstilkäiku, tuli Kasparil jälle nohu. Niikuinii pidime kontrollima minema mõlemaid(26.09, esmaspäev), siis avastati, et see Kaspari kõrv pole ikka päris korras, samas veri põletikku ei näidanud ja kuna laps ise rõõmus ja tegus, siis ABd peale ei pandud, lihtsalt oleme kodusel rahulikul reziimil ja ravime nohu. Grete Mai kuulutati terveks ja tema käib ilusti lasteaias. Arsti juures olid nad juba nii vahvad, et mõlemad istuvad oma tooli peal, ennem vaadatakse Grete Mai läbi siis Kaspar. Mõlemad tõstavad ise pluusid üles(Grete Mai aitab Kasparit ka veel), teevad suu lahti, mind aetaks sõna otses mõttes eemale :D arstiga naersimegi, et järgmine kord ma siis üldse kaasa ei tulegi.

3.10 käisime siis ainult Kaspariga veel kontrollis. Kuna see nohurohi(Collargol, spetsiaalselt segatakse apteekides kokku, pipetiga pannakse pruuni löga ninna, te võite juba arvata, mi moodi meil see protseduur käis) aitas paari päevaga paksust tatist lahti saada ja nohu üldse polnud, siis ka kõrv on paremaks läinud. Kurk ja hingamisteed on korras. Õnneks järgnevaks esmaspäevaks enam ega kinni ei pandud. Jälgin ise lapse tervist ja kui kaebusi on, sisi võtan ühendust.

Teisipäev(4.10) ja täna, (neljap. 6.10) on Kaspar ilusti lasteaias. Enam rühma jäämisega ka probleeme pole, ma pean ta küll uksest sisse saatma, aga siis tehakse kalli ja minnakse vaikselt mängima. Kasvataja ütles, et ta on rahulik ja mängib tublisti. Teisipäeval olid nad isegi aluspükstega proovinud lasta tal olla, aga arvata võis, et sellest suurt asja ei saa. Kilekotiga toodi märjad püksid jälle koju. Aga tore, et keegigi oprimistlik on ja katsetab. Ma ise kodus ei hakka mugavuse mõttes isegi üritama.

Grete Mail läheb ka lasteaias kenasti. Palub õhtul hiljem järgi tulla, sest tema muidu üldse ei saa mängida :) Kuna Kasparit ma hoian ikka oma vabadel päevadel ka kodus, siis teen ka Gretele nädalas korra lasteaia vaba päeva või mõne pooliku päeva. Ta on ise küll selle üle õnnelik. Kohe hommikul siis esimese asjana teatab, et temal tuleb emme päeval järgi, tema ei pea magama.

Ega see päev mul kerge pole, kui mõlemad kodus on, aga kuna ma teen tihti ka nädalavahetusel tööd, siis üritan nädala sees lastega koos olla. Eelmine reede näiteks oli nii super ilm, võtin Grete poolest päevast ära ja jalutasime pargis, lapsed loopisid lehti ja jooksid niisama. Käime saiapoes ja sööme õues ja käime mänguväljakul. Samas lapsed ikka päris palju kisuvad ka, küll Kapsar segab Gretet või kakeldakse mõne mänguasja pärast, siis on ikka lõpuks kisa lahti ja silmad märjad mõlemal.... ja emmel õhtuks närvid läbi :DDD Aga saame hakkama.

Kohati käivad neil ikka ka vähe helgemad kohad läbi...eile näiteks Grete Mai tuli lasteaiast koju ja teatas, et ta aitab mu kodus koristada. Ja nii oligi, tegi kogu elutoa mänguasjadest puhtaks..ise veel teatas, et koristamine on nii lihtne! ( ma siis oma peas küll mõtlesin, et miks tal siis selline koristamistuhin vaid paar korda aastas peale tuleb) :D Lasteaias toimuvad ka mõned spordi ja võimalmis ringid, aga kui suurem registreerimine oli sel ajal, kui Grete Mai kodus haige oli, siis jäi meil kirja panemata. Mõtlesin küll, et äkki ta võks kuskil käia ja arutasin seda ka õpetajaga, aga tema rääkis, et Grete ei näita üldse huvi nende ringide vastu. Samas kui osad lähevad trenni ja teise mahajääjad hirmsasti kaasa kipuvad, siis Gretele ei paku see mingit pinget. Õpetaja ütles, et Gretele pigem meeldib käeline tegevus: joonistamine, meisterdamine ja muu nokitsemine laua taga. Jätan need ringid veel see aasta täitsa puutumata, midagi ju sellest ei juhtu. Vaatame, mis järgmisel aastal pakkuda on ja mille vastu Grete Mai ise huvi tunneb.

Kaspari jutt jookseb endiselt hästi ja seda on nii armas kuulata. Nüüd on tal kõik vanaemad, vanaisad ja muud sugulased-tuttavad nimepidi selged. Kui Grete Mai on lasteaias, siis ärgates kohe Kaspar küsib: Grete Mai onn? Viimasel ajal on Kaspar maganud kella 10ni ja see ajab kogu päeva nii sassi, siis ei tule lõunauni ka ju normaalsel ajal ja õhtud venivad pikaks. Kui järgmine päev juhtub olema lasteaia päev, siis on jube raske ärgata. Ma üritan küll teadlikult seda ärkamis-magamis reziimi sättida, aga no ei õnnestu. Ei saa neid kuidagi varem magama.

Okei, aitab...hoidke siis pöialt, et lapsed terved püsiksid! Aitähh!

Läheb järjest paremaks...

Nii, kes nüüd blogi jälginud on, vist ootavad juba kannatamtult, et kuidas siis Grete Mai eelmise kolmapäeva arstil käik möödus.

HÄSTI! Ma ei julge veel teab mis kõvasti hõisata, aga tundub tõesti, et see arstide kartus on nüüd unustatud. Meid võttis vastu väga meeldiv perearst(meie keskuses on palju perearste ja tihti satume erinevate juurde, kõik on meeldivad), kes oli laspepuhkuselt minu üllatuseks naasnud. Ta on tõesti tore, rahulik ja oskab lastega suhelda. Gretel polnud üldse pabinat sees, istus küll minu sülle, aga ühegi protseduuri vastu ei olnud. Kõrvad vaadati üle, kurk, ja kopse kuulati. Tavaline asi ühesõnaga. Vasak kõrv oligi täitsa punane ja turses. AB pandi peale 5ks päevaks ja kutsuti esmaspäeval(täna) tagasi. Gretel oli tegelt ju üldine enesetunne väga hea, palavikku oli nii vähe, et ega tah haige ei tundunudki. Arst imestas isegi, et tal peab ikka väga kõrge valulävi olema, et ta pole kõrvavalu kurtnud.

Paar päeva, kui ma tööl käisin, oli issi Gretega kodus, Kaspar veetis aega lasteaias. Esimesed doosid antibiootikumi käes, ei saanud üldse enam aru, et Grete haige oleks, palaikku polnud enam seda natukest, mis 4 päeva oli olnud. Paraneme rahulikus tempos kodus ja õues ei käi.

Niiii...mis nüüd siis? Neljapäev vastu reede ööd hakkas Kaspar karjuma, oma kõrva kiskuma ja räägib, et ai, ai on. Nuttis ennast täitsa magama ja ärkas tunnikese pärast röökides. Mis mul öösel ikka muud teha on, kui panin talle ühe valuvaigistava küünla. Karjumine väsitas ja uni oli ka suur, nii tamagama jäigi. Tunni aja pärast uuesti kisaga üleval...ma olin juba valmis lastehaiglasse sõitma. Lugesin veelkord ravimi infolehe läbi, Kaspari kaal on seal piiri peal, et võib ka kahte küünaltkasutada. Peale seda magas hommikuni rahulikult.

Hommikul helistasin kohe arstile. Ise ei suutnud uskuda, et siiani pole kumbagil kõrvadega probleeme olnud ja nüüd siis korraga mõlemal. Kuna palavikku ka pole, siis arsti juurde ei kutsutud. Palavikualandaja ja viinakompressiga elame nädalavahetuse üle ja esmaspäeval võtan ta koos Grete maiga kontrolli kaasa. Selge värk. Lõunaune ajal kraadides sain Kasparilt 37,5 kätte ja peale seda pole midagi rohkem olnud...ei kõrvavalu ega palavikku. Täitsa veider.

Täna, esmaspäeval, 19.09, käisisn siis mõlema lapsega arstil. Grete istus juba nagu vana kala ise toolil, lasi kõik asjad läbi vaadata, arst küsisi kõge pealt hoopis Gretelt et kuidas tal läheb ja suhtles lapsega. Nii tore. Kõrv veel kergelt roosa, aga paranemas, Ab viimased doosid võtame ära ja neljapäeval võib lasteaeda minna...seda enam et reedel on neil esimene suurem väljasõit vabaõhumuuseumisse. Kaspari kord. Temaga pole probleeme olnud ja polnudk ka täna. Ta põnevusega hinge kinni hoides vaatas, mis Gretega tehakse ja siis lasi endal sama õhinaga kõik ära teha. Kurk ja kopsud korras, sama vasak kõrv on olnud vist kergelt põletikus, aga nüüd korras ja võib lasteaeda minna. Tublid lapsed... kommis said ka :) Nädala pärast lähen veel mõlemaga igaks juhuks kontrolli.

Teel autosse läks Grete läbi apteegist...ma andsin talle 1€se ja saatsin ta hematogeeni tooma. Ja läkski. Varem ta ikka pelgas üksi minna või midagi isegi mu kõrval olles küsida, nüüd aga läks üksi apteeki sisse ja tuli ka soovitud asjaga tagasi :) Nii lahe, suur tüdruk juba.

Kusjuures nädalavahetusel ta üllatas mind sellega, et kirjutas paberile oma nime. G-täht on kõige keerulisem, aga teised tulevad ilusti välja. Ja numrid huvitavad teda ka väga. 29ni oskab ta loendada ja liiklusmärkidelt tundis täna autosõidul kõik numbrid ära. Praegu õpib, et kui on 17 või 15 või 13, siis on teistkümmend, aga kui on 70 või 50 või 30 siis on kümmend, varem ta seda ära ei jaganud. Kõige tähtsam on ikka 4, tema vanus. Emme sõida minnu mubriga ka! See tähedas sii 40 :) ja kui midagi lendab ja kokku on asju 4 siis on rõõm suur. Minu number, minu number :)

Kaspar on see eest kõva nutitelefoni kasutaja. Millegagi ei jää hätta, libistab pilte ja rõrmi ekraanil nii et silm ka ei pilgu. Põhiline on ikka linnumäng ja bowling :)

Laupäeval olid lapsed mõned tunnid tädiga, emme-issi käisid külas :P

Tere, pole ammu kohtunud....

Juba september: pime, külm ja vihmane..... ja haigused kimbutamas.

Olen hetkel palavikulise Gretega kodune. Kaspar on hetkel teist päeva peale oma haigust lõpuks lasteaias ja rõõmsad uudised on, et mõlemad hommikud on ta ilusti jäänud, nii et ma pole isegi pidanud minema luurama, vaid oleme kalli-musi-tsau teinud. See on mulle suur kergendus.

Grete Mai aga on 4 päeva juba väikse palavikuga kodus, täna lõpuks läheme perearsti juurde, vaatame ega mõni põletik kuskil sees ei ingitse. Vahest ta kurdab kõrvavalu, aga sinna sisse ma ju ei näe. Aga kodus olemist ta vist täitsa naudib. Kuna ta on ilma vennata ja saab rahus oma asjadega mängida, ilma et keegi lõhuks ja segaks. Lisaks emme, issi kogu tähelepanu. Ahjaa, me ju käisime minu sünnipäeval Gretega esimest korda hambaarstil ja ta oli niii-niii tubli. Ma vist ei suuda seda siiani hästi uskuda. Ta väga ootas sinna arstile minekut. Ma arvasin ikka, et küll ta lõpuks seal ooteruumis murdub ja ütleb, et ta ikka ei taha minna, aga ta oli lõpuni tubli. Tooli istus minu süles, tegi ilusti suu lahti ja lasi hambaid vaadata. Arst kiitis takka, et ilusad valged hambad, ainult et igeme äärest peaks veel pisut hoolikamalt pesema. Väike täpike, mis mulle muret tegi silmahambal kaeti ka liimiga kinni ja öeldi, et see pole midagi hullu ja jäävhambaid see ei kahjusta. Paluti jälle poole aasta pärast näitama tulla. Ja lõpus sai Grete väikse kingituse valida, see oli tema jaoks tipphetk :) Kõik jäid rahule ja ma olin ikka väga uhke Grete Mai üle. Nüüd siis silmaarstile aeg, sest seda ta ka ikka ülepäeviti küsib, et lähme vaatame, kas peab prillid panema või mitte :) Perearstile ta siiski veel nii suure heameelega minna ei taha :( eks täna näeb, kas ta suudab mind üllatada.

Kasparist: nüüd siis ütleb ta ka õde ja Grete Mai, see sai selgeks augusti lõpus. Vahest ikka vanast harjumusest tuleb Pä ka :) aga jutt jookseb ikka tal kogu aeg, saadab kõiki ta tegevusi. Juba tulevad neljasõnalised laused ja pidevalt seletab, mis ta teeb ja mis ta näeb. Ta on nii vahva praegu. Kuigi kaheaastase jonn on ka ikka täiega sees. Viskab lihtsalt põrandale pikali ja viskleb ja jaurab, kusjuures see tundub pigem koomiline...muidugi niikaua kuni ta seda poes ei tee :) Ilis(Iris) oskab öelda, tädi Ines, vanaema, vanaisa ja paljud teiste sõprade ja tuttavate nimed on vahepeal selgeks saanud. Ja kasutab neid üsna palju, sest see on uus ja põnev, kui kedagi nimepidi kutsuda saab. telefonis on juba natuke suuteline rääkima, iseasi kas võõras sellest aru saab.

Kõik asjad ei tulegi meelde, mis siin vahepeal toimunud on, kuigi pidevalt mõtlen, et vot selle peaks üles kirjutama ja selle ja siis ongi juba 3 nädalat vanast postitusest möödas ja vahepealsed asjad ununenud. Ikka pidevalt lapsed üllatavad uute asjade ja tegevustega, aga kas neid kõiki peabki üles märkima...prooviks hetkes elada ja neid hetki nautida!

Mina olen nüüd 30 ja väga uhke selle üle :) Kõigile sugulastele, kes meie blogi loevad ja minu suuuuuuurest kingitusest osa võtsid, saadan suuured suuured tänusõnad. Ma olen ülimalt rahul oma uue "mänguasjaga", kuigi kerge aukartus on tema ees ja ma pole täielikult vaba aega saanud temale pühendada, aga kindlasti varsti ma selle aja leian ja siis juhtub nii, et ma tükk aega ei pane teda käest :) Suur aitähh veelkord kõigile!

Vaktsineerimas

Kasparile oli lasteaeda vaja tõendit, et ta on terve ja võib lasteaias käia. Suhtlesin perearstiga, kõik on okei, aga tegemata on jäänud 2 aastase vaktsiin. Mul oli see täiesti ununenud. Kaspar oli siis haige ja nii on see sujuvalt 4 kuud edasi lükkunud.

Panin kohe esimese võimaliku aja kinni, sest mine tea, millal jälle haigused kimbutama tulevad. See kolmapäev(24.08) siis käisimegi. Perearst tegi täieliku mõõtmise ja ülevaatuse ka, kõik oli korras. Pikkust 91cm, mis oli graafikus täiesti keskel, kaalu 14,3, ülipisut alla keskmise ja pea 49 cm, mis on ka alla keskmise, aga ilusti graafikus. Selline täiesti tavaline poiss, kuigi paljud ütlevad, et nii suur juba :) Kuulati kopse ja uuriti muid asju ka, kõik okei. Kaspar on nagu ülitubli, kõik teeb ilusti ära, ei nuta ega protesteeri. Süst tehti minu süles, korra arvas, et lükkab käega ära, aga isegi piuksu ei tulnud. Nii see tehtud oligi. Mul veel värskelt meeles Grete arstil käimised, nii et olen alati valmistunud, et tuleb midagi hullemat. Järgmine kontroll on 3-aastaselt ja siis võiks ka hamba- ja silmaarstil ära käia.

Nädala kokkuvõte

Lõppemas on siis teine nädal juba, kui lapsed lasteaias on olnud. E, T, N käis Kaspar rühmas, kolmapäeval oli tal vaktsineerimine, mis 2 aastaselt haiguse tõttu tegemata oli jäänud.

Ilusti läks, kasvatajad kiidavad. Juttu tuleb aina rohkem, üks hommikul teatas mulle täislausega: "Madisel on hall auto!" :D Praegu on eriti aktuaalne õiged sõnalõpud, ta nii üritab kõiki asju õigesse käändesse panna. Kui hetkel on seis selline, et kodus ei saa ilma mähkuta üldse olla, siis kasvatajad jällegi ütlesid, et huvi poti vastu on olemas ja proovib seal käia. Esimestel päevad ainuke probleem oli, et Grete läheb ju endiselt teisest uksest ja siis Kasparil vaja ka sealt minna ning siis see väike nutt tahab tulla, aga nüüd oleme isegi sellest üle saanud. Rühma jääb ta endiselt nii, et kui mängima hakkab, siis ma hiilin minema. Pole mul südant veel talle tsau teha ja kui ta nutma hakkab, et kasvataja ta mu küljest ära peab rebima.

No ja siis see kehvem uudis, et täna on teise nädala reede ja nohu on platsis. Ei midagi suurt, aga ikkagi tatti tuleb. Oleme täna kodus, loodatavasti saab ta järgmine nädal ikka lasteaeda juba minna. Grete on terve, aga soovis ka oma kalli venna Kaspariga koju jääda. Taastume siis kõik koos.

4. päev lasteaias

Neljapäev oli puhkepäev, lapsed olid siis mu õe juures.

Reedel jälle lasteaias. Täna siis tekkis väike probleem lasteaeda sisenemisel. Grete Mai ja Kaspar lähevad erinevast uksest lasteaeda sisse, aga uksed asuvad kõrvuti. Kaspar avaldas ka siis soovi minna hoopis õega. Üsna järjekindel oli. Noh, okei, läksime siis vaatasime kalu ja muid loomi ja mõtlesin, et lähme siis rühma teisest uksest. See ka hästi ei sobinud kutile ja ta arvas, et võiks ikka trepist üles Gretele järgi minna. Võtsin ta siis sülle ja nii see nutt kuuldavale lasti. Hästi ei sobinud see oma rühma minemine. Lisaks üks poiss, kes äsja jõudis, nuttis ka üsna hüsteeriliselt ja seegi vist lisas õli tulle. Üritasin kiirelt Kaspari tähelepanu mujale suunata ja viisin ta pesuruumi käsi ja autot pesema. See Kasparile meeldis ja nutt jäi ka kohe järgi.

Lõpuks saime ka rühma mängima. Kaspar aga keeldus lühikesi pükse ja sandaale panemast, aga kasvataja arvas, et pole mõtet teda ärritada, et mingu ma minema ja ta ise siis riitab lapse pärast poole.

Lastele pidin siis pärast lõunaund järgi minema. Kõik oli hästi läinud jällegi. Üks sinikas ka otsa ees: väike kokkupõrge liumäel. Kaspar sõitis mingile tüdrukule otsa, tal pidi kuklas muhk olema :)

Nüüd nädalavahetus vahel, puhkavad....

Nüüd tuli veel lisaks suvistest edusammudest kirjutada.....Kasparil on nüüd kõik 20 piimahammast suus. Viimaste tagumiste(ülemiste purihammaste) nukid tulid puhkuse ajal välja, juuli lõpus siis. Täna vaatasin, et praktiliselt kogu plaat on väljas.

Veel paar uudist...

1. Kuu alguses võtsin end käsile ja helistasin uuesti allergoloogile, et uurida Kaspari rohu kohta, mida ma suve alguses ei saanud. Sain uued juhused ja lõpuks ka uued rohud kätte. Tegemist on siis astmat ennetava rohuga, mida ta peab vähemalt! 3 kuud võtma või isegi aasta. Iga õhtu ühe tableti. Algul oli rohu võtmisega probleeme, kuigi tablett on väga hea kirsi maitsega, aga Kasparile miskipärast see ei istunud. Proovisime erinevaid nippe kolm õhtut, kuni jõudsime parima lahenduseni. Väikse kommipaki seest võtan rohu ja annan talle kommi ja ta on rahul. Mõned õhtud on seda nippi kasutanud ka Grete Mai ja kuna tema on arvatavasti usaldusväärsem isik, siis Kaspar võtab rohutu, mitte nüüd küll hea meelega, aga ilma vastu punnimiseta. Algul mõtlesin küll, jube jama kui iga õhtu hakkab üks jama selle rohu võtmisega, sest seda on vaja ju nii pikalt võtta, aga loodetavasti ta harjub sellega ja see muuutub tavaliseks rutiiniks. Võib olla ma kujutan ise ette, aga köhimisi, isegi köhatusi pole praegu enam ette tulnud. Nüüd peangi lihtsalt teda jälgima ja üles kirjutama, kas ja kui tihti tal köhad, bronhiidid esinema hakkavad, kui üldse. Viimane oleks muidugi kõige parem, aga ka palju loodetud. Pöidlad pihku!

2. Lastetuba on nüüd sõna otseses mõttes laste tuba. U pooleteise nädala eest kolis Kaspar lõpuks nari alumisele korrusele. Võib olla oleks ta ka varem olnud valmis sinna minema, aga kuna seal polnud piiret, siis ma ei julgenud teda sinna magama lasta. Võtsime aga kätte ja uurisime asja ja Ainar ehitas ise piirde ja nüüd on Kasparil uus pesa, kus ta magab väga hea meelega. Pikendatava voodi panime peale teist ööd kokku ja õnneks pole see halb enne olnud :D Mõni öö on möödunud nii, et ma pole üldse laste juures käinud ja teistel öödel käin mõnikord vaid tekki sättimas või juua pakkumas. Mis minu jaoks on ikka veel üllatav, kui üks laps läbi une karjub või nutab või jutustab, siis teist last see absoluutsaelt ei sega. Mina see eest olen ju iga krõpsu peale üleval. Mõnus on neid õhtul ka magama panna, üks unelaul mõlemale. Aja kokkuhoid missugune :D

Head ööd!(23:37, 17.08.2011)

Grete Mai

Meil on kodus kaks Grete Maid: üks on meeletult tubli ja asjalik ning teine on väike pirtsutaja ja iseloomunäitaja.

Esimene Grete Mai hoiab oma väikest venda ja on ülihooliv ta suhtes. Aitab teda ja õpetab, märkab kui venna midagi uut õpib või mõne uue sõna tema järel kordab. Grete Mai siis mängib Kaspariga ja jagab oma mänguasju lahkesti. Esimene Grete Mai tahab emmet aidata ja igasuguseid asju koos emmega teha. Viimane hitt on te ta tahab emmeks saada isegi :) Lõbusale ja rõõmsale Gretele meeldib esineda, laulab siis kõikvõimalikke hitte oma repertuaarist :) Just paar päeva tagasi autos sõites laulis ta üht lastelaulu, mida ilmselt on mõned korrad kuulnud ja sõnad polnud hästi meeles ja nii andekalt pani ta siis mingid erinevad laulud ja laused kokku, nii et me saime Ainariga südamest naerda :D Suve jooksul on Grete käinud sõpradega üksi maja taga mängimas ja saab enam vähem ilusti hakkama. Kui kuhugi mujale tahab minna, siis tuleb küsima. Aga sõbrad on nii tähtsad, et kui toast kuuleb maja tagant kilkeid tulevat, siis on kibekiiresti vaja õue tormata. Puhkuse ajal näitas ta huvi ilma abirataseta rattaga sõitmise vastu, aga pärast paari proovimist vist arvas, et lihtsam on abikatega sõita. Nädalavahetusel ostsime talle ka uue kiivri, ROOSA, ta täie uhkusega kannab seda ja näitab kõigile. Vana oli juba nii väikseks jäänud, et istus kuidagi peanupu peal ja kaitses pigem vastu lendavate kärbeste, mitte kukkumise eest. Kui hoogu satub mängib nukudega, sätib neid kärusse ja palub teistel vaikselt olla, sest beebi magab. Barbid on endiselt au sees :) Suvel on õues nii palju tegemist olnud, et ega tubased mänguasjad pole eriti huvi pakkunud. Legod on viimasel ajal jälle tolmu alt välja otsitud ja pidev garaazi ehitamine käib Autode filmi masinate tarbeks. Hmmm, millega siis Grete veel hästi hakkama saab?

Aaaa, üks tähtis asi. Üks päev märkasin ta hammastel paari plekki. Mitte nagu augud, aga mingid muud asjad. Rääkisin sellest Gretega ja arvasin, et võiks nüüd lõpuks hamba arstile minna näitama. Ja oh imet, Grete oli täitsa nõus ja täitsa ise innustas mind kohe hambaarstile helistama. Minu hambaarst on puhkusel, nii et saime aja täpselt mu sünnipäevaks. Loodan, et ta entusiasm pole selleks ajaks kadunud. Ja kogu see teema ajendas teda ka pidevalt hambaid pesema, siiamaani on hambapesu tal liiga kaootiline olnud. Ja kogu see arsti jutt ajendas uuesti proovida silmaarsti juurde minemist. Rääkisime sellest ka, et kas ta oleks nõus ja vaatame, kas tal on prille vaja või mitte ja see tundus ta jaoks nii põnev, et nüüd on asi ainult minu kätte võtmise taga, et arstile aeg panna. Ta on üllatavalt teistmoodi meelestatud arstil käimisest ja see on mu jaoks suur kergenus, sest mingi vahe olid meil ju arstil käigud väga, väga piinarikkad. Muidugi ennem ei tasu hõisata, kui oleme reaalselt kaabineti ukse taga. Samas!!! perearstist ei taha ta endiselt midagi kuulda, vat se eon veider, sest meil on tõesti väga tore perearsti keskus. Aga tundub, et aeg teeb oma töö ja ootamine on seda väärt.

Räägime siis natuke sellest tujukamast Grete Maist ka. Tõesti, tujukas on vist kõige õigem väljend tema jaoks hetkel. Kui ta on väsinud või on paha tuju siis võib kõike temalt oodata. Ta siis vaidleb ja pirtsutab ja räägib vastu ja meie jutu kuulamisest ei tasu rääkidagi: kõike teeb risti vastupidi. Nagu kuisu pärast kohe. Siis jäb tihti Kaspar talle ette, mänguasju ei jaga või siis kisub käest, nagu ta poleks kordagi elus saanud nende asjadega mängida. Ta siis võib kiusata vennat, lüüa, kiskuda, karjuda ta peale. Siis karjub ta ka meie peale, me oleme siis pahad ja ta ei räägi meile saladust :) see on hetke hitt, millega ta üritab meid ära rääkida :D Siukeste asjade puhul aitab kõige paremini oma toas rahunemine...mõlema poole jaoks tavaliselt. Ta tuleb tagasi, on rahulik, tihti peale ütleb, et tahab ära leppida või siis ütleb, et sai aru, mida ta valesti tegi ja palub andeks. Need on sellised armsad helged hetked.

Üldiselt on ta õnneks aga asjalik ja praegu tänu lasteaiale saab ta teises keskkonnas olla ja kodust puhata ning see aitab ka palju kaasa rahulikumale kodusele õhkkonnale :) Lapsed on praegu ka rohkem eraldi ja jällenägemis rõõm on suur, Kaspar läheb kohe Gretet kallistama ja kodueel on nad tihtipeale käest kinni :)

Kõne areng

Ma arvan, et need kes isegi nädala eest Kasparit nägid, ei usuks, et ta praegu nii palju räägib. Kõik, mis Grete ees jutustab, ütleb Kaspar järgi. Palju on kahe-kolme-nelja sõnalisi lauseid ja meeletult palju uusi sõnu.

Täna proovisin, et kas ta saab värvidest aru. Punane, hall, sinine, roosa...need tulid ludinal. Punane ja hall on neist kõige lemmikumad. Täna ütles ta TERE ja R-täht kostab ta sõnast täitsa välja, mitte täitsa põrisevana, aga täiesti arvestatavana. ÄRA on ka ta üks hetke lemmikuid, selle sees on ka põrisevat R-i kergelt kuulda. Täna lasteaiast tulles jooksis ta üle tee, ise kisab: "Appi, appi, auto tuleb!" Tal sellised sõnad nagu tuleb, tudub, saab, sõidab jne on nii armsad, sõna lõppudes B täht on nii armas pehme. "Kaka tuleb" ja "kaka ei tule" on tal ka väga aktuaalsed, ei tule kostab kuidagi kokku öelduna ja ka hästi pehmelt. Väga armas väikse lapse kõne on tal praegu.

Nüüd ütleb ta Fii asemel Makfii Pikne McQueen'i kohta. Üks vahva tähelepanek tema poolt on autoteisaldamise liiklusmärgi kohta, Matu(puksiirauto Autode filmist) veab seal McQueeeni :) Vaadake seda märki teine kord, siis saate aru, miks laps nii arvas :)

Praegu just tuli näitama klotsidest ehtiatud torni: "Emmeee, suur tonn, emmee suur tonn!"

Aga õde on endiselt PÄ :)

3. päev lasteaias

Eilne päev mõjus siis nii hästi, et lisaks varajasele magamaminekule polnud öösel ka kordagi ärkamist, kõik magasid sügavalt hommikuni ja siiski ei suutnud keegi meist ärgata. Grete Mai tõusis kiiresti, Kapsar aga uneles veel tükk aega. Hüüdsin, et lähme lasteaeda, mille peale Kapsar tegi: Mmkmmm...ja raputas pead. Samas polnud ta ka riietumise vastu midagi.

Rühma jõudes tervitas meid tädi Anu(kes oli ka Grete Mai sõimerühma kasvataja). Ruttu riidesse ja Kaspar põrutas rühma. Korra küsis emmet, kui kasvataja ta autonurka suunas ja sinna ta minust jäigi. Kokkulepe jäi, et kui kõik ilusti läheb, jääb ta ka täna lõunaunne.

Kell on hetkel 14:20 ja pole keegi mulle helistanud, ega sõnumit saatnud. Järelikult on kõik hästi ja lähen lastele järgi peale õhtuoodet, u 16:00.

Aga minu vabaduse tunne, mis mul on täna peale 4,5 aastat pidevat "tööd", on küll ütlemata mõnus. Lähen, tulen ja olen sel ajal kui mulle sobib. Kraamin ja koristan kodus ja teen tööd ka veel lisaks. Nautisin üht koogikest ja lattet kohvikus ja kolasin mööda kaltsukaid :) Kõik asjad saab nii kiirelt tehtud. Hommikul lasteaiast lahkudes, kell 8:30 tundus küll see aeg täiesti otsatu, mis mul kella neljani on, aga no praegu tunnen kui mõnus on üksi kodus olla.

Kell neli lähen lastele järgi, siis kuulen, kuidas päev läks.

......

Järgi jõudes oli ta ainuke laps rühmas. Luurasin vaikselt uksevahelt, Kaspar ja kasvataja toimetasid just WC-s. Kaspar jutustas talle midagi vastu ka ja kasvataja saatis ta rühma mängima. Kui siis teda vaikselt kutsusin, siis ümber pöörates oli lapse rõõm suur: Emmeeee! Päev oli jällegi ilusti läinud, kasvatajatel jagus kiidusõnu. Kaspar sööb hästi, magas ilusti, on rahulik ja seltsiv. Ta on juba kolme lasteaias oldud päevaga minu silmis palju arenenud, sõnu tuleb iga päev meeletult juurde, palju on kahe-kolme sõnalisi lauseid, tahab palju ise teha, näitab üles huvi riietumise vastu, kuigi ta on veel kogu aeg mähkudega, siis vähemalt saab aru, et häda tuleb ja üritab potile saada.

Läksime Grete rühmast ka läbi, Kaspar on seal nagu kala vees, läheb kohe poistega mängima. Rühmast väljudes keeldus aga Kaspar papusid jalga panemast. Esimene katse oli Grete rühma juures trepil, ei läinud läbi. Siis all välisuste vahel, jälle ei õnnestunud. Okei, lasin siis õues asfaldil käia, tema arust täiesti normaalne on sokkis õues käia. Kolmas katse oli lasteaia väravas. Sain talle need suure kisa saatel jalga, aga kõva iseloomuga nagu ta on, istus Kaspar maha ja võttis ise papud jalast, sest tal oli kindel eesmärk täna koju sokkis jõuda. No ja nii me siis läksime kolmekesi, mul papud näppus, kodu poole :D

2. päev lasteaias

Hommikul olime teisena kohal, kell oli vaevalt 8 läbi :) Kaspar sai ruttu riidesse ja tormas tuppa mängima. Ma käisin korra üleval Grete Mai rühmas rääkimas, et kui võimalik, siis probleemi tekkimisel Grete appi võtta, sest mul oli vaja täna 10-13 olla linnas koolitusel. Lubasin Keilas tagasi olla 13:30, et siis võtan lapsed koju kaasa.

Läksin veel alla Kaspari rühma, aga kuna minust välja ei tehtud, siis kasvataja soovitas kohe ära minna. Linnas olles küsisin veel kasvatajalt, et kuidas olukord on, vastuseks sain, et korra küsiti emme järele, aga hetkel on kõik hästi. Koolitus võis alata. 12:45 sain uue sõnumi: " Kaspar magab". Võtsin siis rahulikult, käisin töö juurest läbi ja 13:30 suundusin kodu poole. Kell 14:oo heliseb mu telefon. Helistajaks hoopis Grete Mai kasvataja, et kuna ma pole lastele järgi jõudnud, et kas paneme Grete magama. Apppppiiii, selline ema olengi. Muretsesin Kaspari pärast ja unustasin hoopis Grete, lubasin ju ennem lõunaund järgi minna. No hullu polnud midagi tegelt, kasvataja pani ta magama. Koju jõudes helistas Kaspari kasvataja, et kutt ärkas. Läksin lasteaeda.

Kaspar oli rõõsa ja rahulik, mängis autonurgas ja mingit ülisuurt rõõmu ei väljendanudki minu tuleku üle. Kaspar oli tubli olnud, hommikusöögi ajal oli siis korra nutuseks läinud, aga muul ajal oli kõik okei. Lõunat sõi hästi ja uinus ka väga kiirelt. Mõnusasti toimetab juba ja räägib kasvatajatega. Lahkudes said mõlemad kasvatajad ühe suure kalli ka juba :)

Panime siis riidesse ja läksime võtsime just ärganud Grete Mai ka oma rühmast kaasa ja suundusime koju :) Homme proovime ka lõunaunele jääda, siis saan mina üksi kodus olemist nautida.

Kaspar lasteaias

Peaaegu 2 aastata tagasi 1. sept sai see blogi alguse just Grete Mai lasteaeda minekust ja nii kaua olengi ma laste tegemisi üleskirjutanud. Ja juba ongi aeg Kasparil lasteaiaga harjuda. Kaspar hakkab samas sõimerühmas käima, kus Grete Maigi käis ja rühmad asuvad üksteise peal.

Täna oli esimene päev. Loomulikult ei saanud keegi meist hommikul voodist üles. Ilm oli jahe ja pilvine, mõnus magamiseks :) Kui aga Grete Mai ärkas, sai hoo sisse ka Kaspar. Ruttu hommiku toimetused tehtud, kogu kamp autosse ja lasteaeda sõit. Grete Mai läks issiga, Kaspar emmega. Kasvatajad palusid, et esimene päev oleksid lapsed kuni lõunauneni ja koos emmedega. Selline harjumise ja tutvumise päev.

Kaspar oli väga tubli, toas toimetas ise, ma olin osa ajast silma alt ära ja polnud probleemi. Sõi tublisti, käis hea meelega käsi pesemas ja kõikidele wc pottidele oli vaja ka vesi peale tõmmata :) Kaspar on ju meil täiesti mähkumees, õnneks aga mõned korrad oli nõus potil käima. 11 paiku läksime ka õue. Seal juba ootas meid Grete Mai, kes kauples ka ennast väikeste hoovile vennakesele toeks :) Kui sinnamaani oli kõik okei, siis õues sõitis ta autodega ringi ja suutis 4 korda kukkuda. 4. kord oli siis lõpuks piisk karikasse ja nutt lasti päris kõvasti kuuldavale ja emme süles oli siis kõige parem. Lõunasöögi sõime ka lasteaias. Kaspar hingas endale selle supi sõna otseses mõttes sisse :D Ilusti ise suure isuga sõi, magustoiduks veel natuke saiavormi ka peale. Kui kõht täis, kadus ta silmapiirilt. Ma jäin kasvatajag jutustama. Mõtlesin siis, et kuhu väikemees kadus. Kaspar tuli mähkud ja püksid allalükatult ise poti pealt :D No on ikka lahe mees :)

Käisin Grete Mail ka teisel korrusel järgi ja läksime lõunaund koju magama. Mõlemad lapsed said veel poest väikse mänguasja kingituseks ja õhtuks võtsime tordi ja lastešampuse :D Vat sellised tublid lapsed ja hea päev.

Homme uue hooga ja uute väljakutsetega...sellest aga juba homme......

13.08 KINO

Laupäeval käisime kogu perega kinos. Lapsed siis said üldse esmakordse kinokogemuse. Filmiks sai valitud Autod 2. Kuna selle tegelased on ka Kasparile tuttavad, siis arvasime, et vähekenegi miski teda köidab.

Juba kodust lahkudes häälestasime ennast lainele, et kui lastele ei meeldi, siis tuleme ära, mitte ei ürita neid iga hinna eest lõpuni vaatama meelitada. Grete ikka teel linna uuris, et kas seal on pime ja kas muusika on kõva, need on tema väikse hirmud, mis teda häirisid. Seeeest Kasparil polnud õrna aimugi kuhu teda viiakse :DD

Solarise keskus oli paksult Auto filmi reklaame täis, Kaspar oli sillas :) Piletid ja popkornid ostetud, suunusime saali. Lastel oli põnev. Vaatasime reklaame, kui Grete teatas, et tal pissile vaja minna, õnneks saime rahulikult asjad aetud ja filmi alguseks tagasi. Ainuke, mis häiris oli, et lastefilmidele ka nii pikad reklaamid ette pannakse. Arvestades, et film kestab 1h 40 min, siis on see nii väikeste jaoks ikka väga pikk aeg paigal püsida. Siuke tunne, et laps ei saa arugi, mida ta vaatama tuli.

Ja lõpuks hakkas ka kauaoodatud Autode film. Niikauaks kui popkorne jagus, istusid lapsed liikumatult ja vaatasid huviga. Kuna oli tegemist 3D filmiga, siis saime ka prillid. Algul lapsed keeldusid neid ette panemast. Siis oli nõus kaspar neid proovima ja tänu sellele ka Grete Mai. Gretele kmeeldis, aga kuna need on ikkagi suht ebamugavad, siis ikka suurema osa ajast vaatasid lapsed ilma prillideta. U poole pealt hakkasid lapsed nihelema. Tahtsid kohti vahetada ja natuke ringi liikuda. Samas nad tegid seda hääletult ja rahulikult, nii et korrale polnud vaja kutsuda ja ka mitte äraminemisele mõelda. 15 min enne lõppu väsis Grete ära, ta polnud päeval lõunaund teinud. Pisut vääksus, et lähme ära ja enam ei taha, aga kuna lõpuni nii vähe aega oli jäänud, siis suutsin ta kummikommidega "ära osta" :D

Kokkuvõtvalt jäime väga rahule ja lapsed olid väga tublid. Hea, et esimene kord neile positiivselt meelde jäi ja see innustab ka teinekord minema. Grete ikka kordas, et väga meeldis, tore oli :) Järgmine kord, aga valis ainult lühema multika.